15. juunil Eesti teaduste akadeemia riigiõiguse sihtkapitali korraldatud veebiseminaril „Eesti Vabariigi Põhiseadus 100“ avasid riigiõiguse ajaloo asjatundjad Eesti Vabariigi esimese põhiseaduse konteksti, eripärasid ja põhijooni.
Seminari ettekanded on nüüd järelvaatamiseks teaduste akadeemia Youtube'i-kanalis, otselingid leiate ka allpool seminari kavast.
15. juunil 1920 võttis Asutav Kogu vastu Eesti Vabariigi esimese põhiseaduse, mis tervikuna jõustus 21. detsembril 1920. a.
Põhiseadus on ühtaegu meie riikluse tüvitekst ja ühiskonna peamisi väärtusi koondav alusdokument. Põhiseaduses sätestatud põhiõigused, vabadused ja kohustused annavad raami meie elu kujundavatele tähtsatele tegemistele ja ettevõtmistele – õpingutele ja tööelule, igaühe eneseteostusele, aga ka suhetele kaaskodanike ja lähedastega. Seetõttu on neil millel on kindel roll inimeste igapäevaelus.
Esinejad:
Hent-Raul Kalmo (õiguskantsleri kantselei nõunik; Tartu ülikool), Hannes Vallikivi (advokaadibüroo Derling Primus partner; Tartu ülikooli õigusteaduskonna doktorant) ja Marju Luts-Sootak (Tartu Ülikooli õigusajaloo professor).
Avasõnad ütles teaduste akadeemia president Tarmo Soomere ja debatti vedas akadeemik Lauri Mälksoo(Tartu ülikooli rahvusvahelise õiguse professor)
Ajakava
14:00 Tervitus, kodukorra tutvustus
14:05 Avasõnad ja sisssejuhatus. Video
14:10 Ettekanne. Hannes Vallikivi räägib põhiseaduse ja eriti selle teise peatüki kujunemisest. Ta tõstatab küsimuse, kas 1920. aasta põhiseadus oli „üliliberaalne“ või „ultrademokraatlik“ ja mõtiskleb, kas põhiseadus ise saab olla süüdi põhiseaduse kriisis. Või on põhiseaduse kriisis süüdi inimesed, kellel puudub respekt põhiseaduses sisalduvate põhimõtete vastu?
14:35 Ettekanne. Hent-Raul Kalmo keskendub 1920. aasta põhiseaduse näitel sellele, kas põhiseadus peab olema kohandatud riigi eripärale ja ajaloole. Sobimatus Eesti oludesse oli üks peamisi etteheiteid, mis 1920. aasta põhiseadusele hiljem tehti. Põgusalt puudutatakse seda, kuivõrd saab põhiseadust hinnata lahus seda täiendavatest seadustest.
15:00 Ettekanne. Marju Luts-Sootak vaatleb, kuidas põhiseadus elas oma põhiseaduseelu - analüüs näitab, et 1920. aasta põhiseadus ei jäänud pelgalt deklaratiivseks programmiks, vaid elas ka kohtulikus rakenduspraktikas. Riigikohus teostas üksikjuhtudel põhiseaduslikkuse järelevalvet ning mõistis ise seda normikontrollina.
Diskussioon ja kokkuvõte, video.
15:25 Marju Luts-Sootak ja Lauri Mälksoo proovivad lahti mõtestada põhiseaduse kujunemise ja muutumise olulisust nüüdisaja kontekstis ja vastavad küsimustele.
15:40 Lauri Mälksoo sõnastab mõtted, mida võiks ettekannetest ja vestlusest argipäeva kaasa võtta.
Justiitsministeerium tähistab 2020. aastat põhiseaduse aastana. Selle raames tutvustatakse tavapärasest põhjalikumalt ja mitmekülgsemalt inimeste põhiõigusi. Erilist tähelepanu pööratakse inimeste õiguste ja kohustuste tasakaalu selgitamisele ning noorte teavitamisele põhiseaduse rollist. Põhiseaduse aasta sündmustega saab tutvuda veebilehel pohiseadus100.ee