Ajakiri Acta Historica Tallinnensia jätkab ilmumist uue peatoimetaja ja uuenenud toimetusega. Sihiks on võetud jätkata senist ajakirja põhiliini, aga viia läbi uuendusi autorkonna laiendamiseks, leviku suurendamiseks ja mõjukuse kasvatamiseks. Uuenenud on ka ajakirja kujundus ning edaspidi hakkab Acta Historica Tallinnensia ilmuma kaks korda aastas senise ühe asemel.
Ajakiri avaldab endiselt kaastöid Läänemere piirkonna ja Baltimaade ajaloost keskajast 20. sajandi lõpuni. Ajakirja töökeeled on eesti ja inglise keel ning kõik ilmuvad artiklid on veebis tasuta loetavad (open access).
Läinud sajandi viimastel aastatel sündis Eestis korraga kolm uut ajalooajakirja. 1997. aastal alustasid Acta Historica Tallinnensia ja Tuna, 1998. aastal lisandus ennistatud Ajalooline Ajakiri. Esimese ajakirja taga seisis Eesti Teaduste Akadeemia Ajaloo Instituut, teise lükkas käima Eesti Arhivaaride Ühing ja kolmanda vedajateks olid Eesti Akadeemiline Ajalooselts ja Tartu Ülikooli ajaloo osakond. Kõik kolm ajakirja ilmuvad järjepidevalt siiani. Acta Historica Tallinnensia esimene peatoimetaja oli Priid Raudkivi (kuni 2005), alates 2006. aastast tegutses peatoimetajana Maie Pihlamägi.
17. detsembril 2019 kinnitas Eesti Teaduste Akadeemia juhatus Tallinna Ülikooli ettepanekul ajalooajakirja Acta Historica Tallinnensia uue peatoimetaja ja uue toimetuse. Peatoimetaja ülesandeid täidab 1. jaanuarist 2020 Tallinna Ülikooli kultuuriajaloo professor Marek Tamm, uuteks ajakirja toimetajateks nimetati poliitilise filosoofia professor Liisi Keedus, TLÜ ajaloo, arheoloogia ja kunstiajaloo keskuse (AAK) vanemteadur Anu Mänd, baltisaksa uuringute ja keskkonnaajaloo professor Ulrike Plath ja AAKi vanemteadur Maie Pihlamägi, kes oli nõus jätkama uue toimetuse töös 2020. aasta lõpuni.
Esimese sammuna uuendas uus toimetus ajakirja rahvusvahelist toimetuskolleegiumi, kuhu valiti kokku kolmteist tuntud ajaloolast kümnest eri ülikoolist üle ilma: Karsten Brüggemann (Tallinna Ülikool), Liisi Esse (Stanford University Libraries), Jörg Hackmann (Uniwersytet Szczeciński), Andres Kasekamp (Universty of Toronto), Jüri Kivimäe (University of Toronto), Eva Piirimäe (Tartu Ülikool), Aivar Põldvee (Tallinna Ülikool), Elina Räsanen (Helsinkin Yliopisto), Lars Fredrik Stöcker (Universität Wien), Tõnu Tannberg (Tartu Ülikool; Eesti Teaduste Akadeemia), Kristjan Toomaspoeg (Università del Salento), Aro Velmet (University of Southern California) ja Bradley Woodworth (University of New Haven).
Teise sammuna uuendas toimetus ajakirja senist kujundust, korraldades selleks kujunduskonkursi, mille võidutööks valiti büroo Stuudio Stuudio kaane- ja sisukujunduse lahendus. Uues kuues hakkab Acta Historica Tallinnensia ilmuma alates 2021. aastast.
Kolmandaks otsustati koostöös Eesti Teaduste Akadeemia Kirjastusega, et senise ühe numbri asemel hakkab Acta Historica Tallinnensia ilmuma alates 2021. aastast kaks numbrit aastas, üks juunis ja teine detsembris. Eesmärgiks on võetud, et üks number on alati teemanumber ja teine avatud sisuga number.
Lisaks on uuendatud ajakirja kodulehte veebis, avatud sotsiaalmeedia konto Facebookis ja liitutud mitme uue rahvusvahelise teadusajakirjade andmebaasiga.
Uue toimetuse esimene suurem sisuline töö oli mahuka teemanumbri koostamine, mis kaardistas Eesti ajalooteaduse arenguid 21. sajandil. Tegemist oli toimetuse läbimõeldud sooviga teha vahekokkuvõte Eesti ajalooteaduse hetkeseisust, et osata sellevõrra paremini seada samme edaspidiseks. Teemanumber ilmus 2020. aasta novembri lõpul kirjastuse kodulehel; trükis ilmus see detsembri keskel. Numbri avab Marek Tamme põhilises kvantitatiivne ülevaade Eesti ajalooteaduse arengust ja korraldusest viimasel paaril kümnendil. Järgnevad perioodipõhised kokkuvõtted: Inna Põltsam-Jürjo ja Anti Selart kaardistavad Eesti keskaja uurimist, Aivar Põldvee ja Marten Seppel Eesti varauusaja uurimist, Karsten Brüggemann ja Bradley Woodworth Eesti uusaja uurimist ning Toomas Hiio Eesti lähiaja uurimist. Seejärel leiab numbrist Pärtel Piirimäe artikli Eesti mõtteloo uurimisest ja Linda Kaljundi ning Aro Velmeti artikli Eesti ajalooteaduse uutest suundadest 21. sajandil. Teemanumbri lõpetab „Foorum“, kus seitse välisülikoolides tegutsevat Eesti ajaloolast (Liisi Esse, Andres Kasekamp, Jüri Kivimäe, Mart Kuldkepp, Anu Mai Kõll, Kristo Nurmis, Kristjan Toomaspoeg) arutlevad Eesti ajalooteaduse võimalike suundumuste üle järgmisel kahel aastakümnel.
Praegu on toimetuses töös ajakirja järgmine teemanumber, mille külalistoimetaja on Karsten Brüggemann. Ingliskeelne teemanumber põhineb Brüggemanni juhitud ETAgi uurimisgrandi „Eesti ajaloo rahvusülene raamistik: transkultuurilised põimingud, ülemaailmsed organisatsioonid ja piiriülene ränne (16.–21. saj.)“ toel tehtud tööl ja kannab pealkirja „On Saints, Migrants and Communists: Transnational Explorations in Estonian History”. Teemanumber ilmub 2021. aasta juunis.
Ajakiri ootab tänuga kõiki artikliettepanekuid ja artiklikäsikirju (eesti ja inglise keeles), samuti ettepanekuid teemanumbrite koostamiseks. Kaastööde avaldamise eest ajakiri tasu ei küsi.
Acta Historica Tallinnensia ilmumist toetavad Eesti Teaduste Akadeemia, Tallinna Ülikool, Tartu Ülikool, Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituut ja Tallinna Ülikooli ajaloo, arheoloogia ja kunstiajaloo keskus.
Marek Tamm
Acta Historica Tallinnensia peatoimetaja