Eile toimunud õpilaste teadusfestivali auhinnagalal anti üle teaduste akadeemia eriauhinnad tänavusel õpilaste teadustööde konkursil.
Akadeemia presidendi eripreemiad teadlastee lootustandva alguse eest pälvisid Leene Pärtel, Kristiine Kaldmaa ja Annette Bogdanov.
I preemia π×200 eurot (628,32 eurot) sai Hugo Treffneri gümnaasiumi 12. klassi õpilane Leene Pärtel tööga „Taimede elurikkus XX sajandi eesti maalikunstis“ (juhendaja Ott Maidre). Eesti kunstnike maalidel kujutatud taimeliikide taksonoomiline analüüs lubas autoril teha huvitavaid üldistusi nii elurikkuse kui ka ühiskonnas levinud vaadete ja ideoloogiate muutumisest 20. sajandi jooksul. Tegu on väga originaalse tööga, kus on kombineerunud humanitaar- , sotsiaal- ja keskkonnateaduste erinevad aspektid.
II preemia π×150 eurot (471,24 eurot) sai Hugo Treffneri gümnaasiumi 12. klassi õpilane Kristiine Kaldmaa tööga „Matemaatikaülesannete keelekasutuse ja tulemuste vaheline seos aastatel 2014–2021 riigieksamite näitel“ (juhendajad Julia Polikarpus ja Kati Ain). Töö autor näitas, et matemaatikaülesannete lahendamise edukus oleneb ka sellest, kuidas on ülesanne kirja pandud. Kuna varem on õppeülesannete tekstide keelekasutust uuritud suhteliselt vähe, on autori töö tulemused olulised ja väärivad eksamite korraldajate tõsist tähelepanu.
III preemia π×100 eurot (314,16 eurot) sai Nõo reaalgümnaasiumi 12. klassi õpilane Annette Bogdanov uurimustööga „Ajalooliste supernoovade otsimine digitaliseeritud fotoplaatidelt“ (juhendajad Taavi Tuvikene ja Peet-Märt Irdt). Töö autor otsis saja aasta vanuste tähistaeva ülesvõtete digitaliseeritud fotoplaatidelt seni avastamata supernoovasid. Artefakte välistades avastas autor Neitsi galaktikaparve galaktikatest viis seni kirjeldamata supernoova kandidaati. Nende lõplikuks identifitseerimiseks ja kaardistamiseks tuleks veel uurida teiste andmebaaside fotoplaate.
Akadeemia auhinnad said ka tunnustuse pälvinud gümnaasiumiõpilaste juhendajad.
Akadeemia komisjonis osalesid akadeemikud Jaak Järv, Kalle Kirsimäe, Agu Laisk, Valter Lang, Peeter Saari ja Elmo Tempel. Eesti Rahva Muuseumis toimunud auhinnagalal andis preemiad üle Jaak Järv.
Ülevaate kõigist õpilaste teadustööde konkursi parimatest leiab Eesti teadusagentuuri veebilehelt.
Presidendi eripreemiate summa ei ole lihtsalt üks ümmargune arv. Meie näitajatel põhinevas maailmas kipuvad arvud sageli domineerima sisu üle. Näidaku see arv siis ajakirja mõjutegurit, ülikooli kohta pingereas või tsiteeringute arvu. Kuigi ka sellistel arvudel on oma koht päikese all, peab akadeemia oluliseks säilitada võimet näha arvude taha, märgata midagi sellist, mis praegu on mõõdetamatu, aga mis võib olla meie tuleviku osa. Sama oluline on võime mõelda raamidest välja, teha midagi sellist, mis kompaks meie praeguse olemise piire. Arvus π (pii), mis on preemia suuruse alus, on peidus palju rohkem, kui ütleb selle definitsioon või mis tahes lähisväärtus. Seda tüüpi arvudes väljendub üheaegselt nii akadeemilise maailma tohutu teadmispagas kui ka mõõtmatu hulk asju, mida me ei tea.