Juunis ilmusid teadusajakirjade Estonian Journal of Archaeology, Estonian Journal of Earth Sciences, Linguistica Uralica, Oil Shale, Proceedings of the Estonian Academy of Sciences ja TRAMES värsked väljaanded.
Lühiülevaated juunis ilmunud ajakirjadest:
ESTONIAN JOURNAL OF ARCHAEOLOGY
Estonian Journal of Archaeology 2023. aasta esimene number on uuendatud väljanägemisega ja sisaldab kolme olulist artiklit. Marcus Adrian Roxburgh analüüsib nn Rooma messingiajal (viimasel sajandil eKr ja esimestel sajanditel pKr) toimunud vasesulamite koostise muutusi Eestis ja Põhja-Lätis, mis on tuvastatud portatiivse röntgenfluorestsents-spektromeetriga (pXRF). Autori arvates vahetas messing välja pronksi juba hiljemalt ajaarvamise vahetuse paiku ning paar sajandit hiljem tuli laialdasemalt kasutusele punapronks. Riikka Tevali käsitleb ühest keskajal Soome lahel toimunud laevahukust säilinud ja välja kaevatud laadungit, millest lõviosa moodustasid Lõuna-Alam-Saksimaal Bengerode ja Fredelsloh külades toodetud varakivikeraamilised kannud, samuti teised Põhja-Saksa ning Øresundi piirkonnist pärit esemed. Tõnno Jonuks koos mitme kaasautoriga aga vaatleb kiviaegse pistikteradega otsiku imitatsiooni Pärnu jõest, mis on eripärane seetõttu, et on üleni välja lõigatud luust, kuid selle viimistlus imiteerib pistikterade tehnoloogiat.
ESTONIAN JOURNAL OF EARTH SCIENCES
Ajakirja Estonian Journal of Earth Sciences 2023. aasta juunikuine number on pühendatud 15.–26. juulil 2023 Tallinnas toimuvale 14. Rahvusvahelisele Ordoviitsiumi Sümpoosionile ning kujutab endast konverentsiettekannete kokkuvõtteid sisaldavat temaatilist köidet. Ordoviitsiumi sümpoosionide regulaarse korraldamisega tegeleb Rahvusvahelise Geoloogiateaduste Liidu (IUGS) koosseisus tegutseva Stratigraafia Komisjoni (ICS) Ordoviitsiumi stratigraafia alamkomisjon. Peatselt algav sümpoosion on korraldatud koostöös rahvusvahelise projektiga IGCP 735 „Rocks and the Rise of Ordovician Life“.
Ordoviitsiumi ajastu oli üks pikimaid Fanerosoikumis ning seda iseloomustasid kõrge magmaline ja laamtektooniline aktiivsus, arvukate paleokontinentide ja mikrokontinentide esinemine ning ulatuslikud meretaseme ja kliima muutused, mis kõik mõjutasid oluliselt Vara-Paleosoikumi mere-elustiku arengut. Ordoviitsiumi ajastu lõppu tähistas mereliste selgrootute massiline väljasuremine, üks „viiest suurest“ Fanerosoikumi väljasuremisest. Kõiki neid tahke käsitlevad konverentsile esitatud 81 kaastöös osavõtjad 20 riigist. 28 lühiartiklit ja 53 ettekande lühikokkuvõtet käsitlevad Ordoviitsiumi kronostratigraafiat, biostratigraafiat, kemostratigraafiat, paleontoloogiat, regionaalgeoloogiat, korrelatsiooniprobleeme, impaktsündmusi ja palju muud, esitades sel moel koondläbilõike Ordoviitsiumi ajastuga seotud käimasolevatest uuringutest kogu maailmas. Temaatiline väljaanne jätkab Rahvusvahelise Stratigraafia Komisjoni Ordoviitsiumi stratigraafia alamkomisjoni korraldatud varasemate sümpoosionide pikaajalist traditsiooni anda välja Ordoviitsiumi ajastu erinevatele aspektidele pühendatud teadusartiklite kogumikke.
LINGUISTICA URALICA
Linguistica Uralica juuninumber on temaatiline eriväljaanne, milles on neli artiklit uurali keelte diskursusemarkeritest ja -partiklitest. Need artiklid valiti välja uurimisprojekti „Diskursusepartiklite grammatika uurali keeltes“ töötoast, mis toimus Eesti Uuringute Tippkeskuse 12.–13. mail 2022 Tartus korraldatud konverentsil „Subjektiivsus ja intersubjektiivsus keeles ja kultuuris“. Anna Verschiku ja Helin Kase artiklis uuritakse eesti ajaveebides ja vlogides kasutatavaid ingliskeelseid diskursusemarkereid. Timofei Arhangelski artiklis käsitletakse udmurdi diskursusekliitikute positsiooni nende keerukas mallis. Mari Saraheimo ja Rebeka Kubitschi artiklis vaadeldakse kaht udmurdi minevikuvormi val ’oli’ ja vylem ’on olnud’ kontekstis, kus need vormid ei toimi enam mineviku tähistajana, vaid on pragmatiseerunud. Ja viimases, neljandas artiklis, analüüsivad Aigul Zakirova ja Aleksei Kozlov mäemari ammendavus- ja kontraaditiivsuspartiklit =ok, millel on etümoloogilised vasted piirkonna teistes soome-ugri ja turgi keeltes.
OIL SHALE
Ajakirja Oil Shale uues numbris on viis artiklit seitsme riigi autoritelt (Hiina, Eesti, Kuveit, Saudi Araabia, Alžeeria, Tuneesia, Brasiilia). Vaatamata põlevkiviuuringute niši kitsale ulatusele on selle valdkonna tööd jätkuvalt rahvusvahelised ja teadlased on valmis koostööks. Kõik artiklid käsitlevad põlevkivi füüsikalis-keemiliste omaduste muutumist ja käitumist erinevatel pürolüüsitingimustel. Huvitav ja uudne on Eesti teadlaste artikkel „Characterization of oil shale kerogen semi-coke and its application to remove chemical pollutants from aqueous solutions“, milles otsitakse võimalust saada põlevkivi poolkoksimaterjalist alternatiivset adsorbenti keemiliste saasteainete eemaldamiseks vesilahustest. Uusi teadmisi pakub ka artikkel „Mass and heat transfer to and from oil shale exposed to a gas stream at constant temperature“. Uurimise objekt on Lõuna-Brasiilias asuv maailma suuruselt teine põlevkiviressurss Irati kihistu, millest Brasiilia riiklik naftakompanii Petrobras on tootnud põlevkiviõli Petrosixi® protsessi abil. Kindlasti soovitame lugeda ka teisi artikleid.
PROCEEDINGS OF THE ESTONIAN ACADEMY OF SCIENCES
Ajakirja Proceedings of the Estonian Academy of Sciences 2023. aasta teises numbris on kokku kaheksa artiklit Eesti ja välismaa autoritelt.
Karmen Kapp Helsingi Ülikoolist ja tema kaasautorid Tartu Ülikoolist ning Eesti Maaülikoolist võrdlesid polüfenoolide sisaldust viie Eestis kasvatatava õunasordi viljalihas ja -koores, seemnetes ning lehtedes. 21 sordi hulgast valiti välja viis rikkalikuma koostisega õunasorti: ’Antonovka’, ’Åkerö’, ’Cortland’, ’Karksi renett’ ja ’Krista’. Kokku tuvastati õunakoortes 33, viljalihas 23, seemnetes 11 ja lehtedes 25 ühendit. Uuring tõestab, et õunad sisaldavad tervisele kasulikke polüfenoole. Igati mõistlik on alati ära süüa õun tervikuna, sest väärtuslikud ained on lisaks viljalihale talletunud ka seemneis ning koores.
Tallinna Tehnikaülikooli teadlased Kristjan Pütsep jt kirjutavad oma artiklis, et juhtimismehhanismide keerukuse tõttu ei ole vertikaalselt startivad ja maanduvad (vertical take-off and landing, VTOL) õhusõidukid leidnud laialdast kasutust. Nende uurimistöö eesmärk on pakkuda välja automaatse stabiliseerimisjuhtimise algoritmi lahendus VTOL-i hõljumislennu faasi jaoks. Analüüsitakse olemasolevaid sarnasel teemal tehtud uurimusi ning töötatakse välja ja esitletakse lennuplatvormi ning sobivat katsestendi mittepurustavateks testimisteks. Uurimistöö tulemused annavad kindla aluse VTOL-õhusõiduki arendamiseks ning katsestendi prototüüp demonstreerib kontseptsiooni, mida saab edaspidi kasutada erinevatel lennuplatvormidel.
Ajakirjas on ka mitu uurimustööd materjaliteaduse valdkonnast ning lisaks leidub põnevat lugemist optiliste solitonide, andmekaeve ning toksikoloogia ja saastamise teemadel.
TRAMES. A JOURNAL OF THE HUMANITIES AND SOCIAL SCIENCES
Ajakirja Trames värskest numbrist leiab lugeja viis kaastööd.
Numbri avaartikkel on Tartu Ülikooli doktorandi Simone Eelmaa uurimus lapsevanemate vaatenurgast seksuaalsete riskide ja ohtude kohta veebis. Fookusintervjuude abil selgus, et vanemad tajuvad riski kui midagi, mis on seotud kas vanemliku kasvatuse või konkreetsete lapsega seotud omadustega. Kahju tase oli seotud ka lapse (seksuaalse) agentsuse olemasoluga. Seksuaalne agentsuson inimese võime langetada seksuaalsust puudutavaid valikuid ja otsuseid ning olla nendes valikutes ja otsustes vaba. Vanemate sõnul saavad seksuaalse agentsusega lapsed väiksema tõenäosusega kahju kui need, kellel selline võime puudub. Uuring pakub uusi võimalusi poliitikate ja haridusprogrammide kujundamiseks.
Järgneb Serbia teadlaste analüüs tumeveebist ning sellega seotud probleemidest. Artiklis käsitletakse ka süvaveebi (varjatud veebi, nähtamatut veebi). Kui tume- ja süvaveebi algne mõte oli kaitsta selles osalejate identiteeti ja varjata võrkude aktiivsust, siis nende peamine oht seisneb terroristide väljaõppes, keelatud relva-, inim- ja muus kaubanduses ning terrorismis ja kuritegevuses.
Kunzhe Kang Manchesteri ülikoolist käsitleb Hiina näitel arhitektuurse autonoomia ja turujõudude põimunud suhteid. Uurimus lähtub prantsuse sotsioloogi Pierre Bourdieu’ väljateooriast. Artiklis analüüsitakse kriitikute, arhitektide ja kirjastajate vastastikust toimet arhitektuuriväljaannetes. Leitakse, et arhitektuurse autonoomia mõiste moodustub osalejate sümbiootilise koostöö diskursiivse lähenemisviisi ja arhitektuurilise autonoomia kaudu, hoolimata sellest, et see viitab arhitektuurilisele vastupanule kaubandusjõududele ning serveerib kultuuriturul müüdavat kaupa.
Indoneesia folkloristid Tini Suryaningsi, Ansaar, Iriani ja Sritimuryati kirjeldavad ja analüüsivad Indoneesia bugi hõimude, kelle usundiks on tolotang, rahvalikku mängu massempek. Mäng kaasneb iga-aastaste rituaalidega, mis on seotud esivanemate haudade külastamisega. Mängus osalevad väikesed vaprad lapsed, kes ei karda üksteisega võidelda.
Ajakirja viimane artikkel on ukraina teadlaste Olesia Pankivi, Oksana Onyshchuki ja Oleksandra Stebelska analüüs vabatahtlike liikumisest Ukrainas alates Vene Föderatsiooni agressioonist ja täiemahulisest sõjast Ukraina riigi ja rahva vastu. Käsitletakse liikumise eetilisi aspekte. Vabatahtlike liikumise põhieesmärk ei ole mitte ainult riigi kaitsmine, vaid ka rahvuse sünd, rahvusliku eneseteadvuse kujunemine, põhiliste moraalsete väärtuste ja ideaalide mõistmine ja aktsepteerimine ning vabaduse, võrdsuse ja õigluse ideaalidel põhineva demokraatliku riigi ülesehitamine.
Täiendav info:
Huvilised saavad kirjastuse veebi kaudu tellida teavituse uue ajakirjanumbri ilmumise kohta, vt lähemalt.
Eesti teaduste akadeemia kirjastus ootab teadusartiklite käsikirju. Rohkem infot ajakirjade veebis.