Märtsis ilmusid teadusajakirjad Linguistica Uralica, Oil Shale, Proceedings of the Estonian Academy of Sciences ja TRAMES.
LINGUISTICA URALICA
Linguistica Uralica 2025. aasta esimeses numbris on uurimus kreevini kohanimede kohta. Kreevini keel on vadja keelega tihedalt seotud läänemeresoome keel, mida kunagi räägiti Lätis Bauska piirkonnas. Kreevinlased asustati sinna ümber Ingerimaalt XV sajandil. Nende keelt, mis oli XIX sajandi keskpaigaks välja surnud, kirjeldas 1871. aastal Ferdinand Johann Wiedemann ja XX sajandil on sellele pühendanud oma uurimistöö Eberhard Winkler (1997). Kõnealuses piirkonnas esineda võivatele kreevini kohanimedele on tähelepanu pööranud läti teadlased. Nüüd analüüsib neid etümoloogiaid oma artiklis Simonas Noreikis (Helsingi ülikool). Huvitavas arutelus tutvustatakse kreevinlaste ajalugu ning nende ja Läti-Leedu piiriala elanike suhtlust. Tulemuseks on aga see, et enamik seni esitatud etümoloogiatest tuleb tagasi lükata.
OIL SHALE
Ajakirja Oil Shale uues numbris on kokku viis artiklit, millest neli on Hiina ja üks Eesti autoritelt.
Soovime esile tõsta aktuaalset teemat käsitlevat Eesti autorite artiklit „Fly ash applications for mine workings backfilling – review of current practices and perspectives for oil shale industry residues“. Artiklis uuritakse kaevanduste vajumise vältimist pinnase stabiliseerimise abil ning antakse ülevaade mujal maailmas kasutatavatest stabiliseerimismeetoditest. Arvestades Eesti madalate kaevanduste spetsiifilisi omadusi ja olemasolevat infrastruktuuri, pakutakse sobivaima maa stabiliseerimise meetodina välja süstitav täitetöö läbi töötluspuuraukude. Täiteaine koosneks peamiselt kohalikest kõrvalsaadustest või jäätmetest, sealhulgas põlevkivituhast. Artiklis hinnatakse, mil määral Eesti põlevkivituhk – elektri- ja õlitootmise jääk – vastab tõhusa täitetöö nõuetele. Lisaks tuuakse välja soovitused edasisteks analüüsideks, et hinnata tuhkade omadusi, mis kriitiliselt mõjutavad nende kasutatavust täitematerjalina.
Kindlasti soovitame lugeda ka teisi, Hiina autorite artikleid, mis keskenduvad põlevkivi leiukohtade geofüüsikaliste ja keemiliste omaduste määratlemisele.
Sisukord ja artiklite täistekstid
PROCEEDINGS OF THE ESTONIAN ACADEMY OF SCIENCES
Ajakirja Proceedings of the Estonian Academy of Sciences 2025. aasta märtsinumbris on mitu matemaatikaalast uurimust, lisaks leiab põnevat lugemist okeanograafia, keemia jm valdkondadest.
Bashir Bashiri jt artiklis „Laboratoorsel skaalal kitosaani tootmise elutsükli hindamine: kõrgsurvetöötluse ja tavapäraste meetodite võrdlus“ esitatakse kitosaani tootmismeetodite põhjalik ja võrdlev analüüs keskkonna vaatenurgast, keskendudes kõrgsurvetöötluse (HPP) toega ja tavapärastele tehnikatele. Uuringus hinnatakse tavapäraste ja HPPga kitosaani tootmisprotsesside keskkonnajalajälge, kasutades elutsükli hindamise (LCA) metoodikat. Tulemused näitavad, et võrreldes tavapäraste meetoditega on HPP abil tootmisel positiivsem keskkonnamõju, iseäranis väheneb kliimamuutuste mõju (64%). Uuringust järeldub, et HPPga kitosaani tootmine pakub erinevates näitajates säästvamat ja väiksema keskkonnajalajäljega lähenemisviisi. Need leiud annavad kitosaanitööstuse asjaosalistele väärtuslikke juhiseid säästvama arengu edendamiseks ja keskkonnamõju minimeerimiseks.
Artiklis „Ribes nigrum L. valitud aretiste uurimine Eestis“ esitlevad Ave Kikas ja Asta-Virve Libek eksperimendi tulemusi, kus uuriti 16 potentsiaalset mustsõstra hübriidi. Eesmärk oli selgitada välja nende aretiste agronoomilised omadused ja viljade kvaliteet, et leida parimate omadustega genotüübid. Genotüübid 14-11-4 (SRI9154-3 × ‘Karri’), 11-13-3 (‘Katyusha’ × ‘Ben Finlay’) ja 9-13-2 (‘Minaj Smyriov’ × ‘Ben Finlay’) osutusid hea talve- ja haiguskindluse, saagikuse, kobara viljade arvu ja viljade kõrge askorbiinhappe sisalduse poolest parimateks.
TRAMES. A JOURNAL OF THE HUMANITIES AND SOCIAL SCIENCES
Ajakirja märtsinumbri avab kaks artiklit külma sõja teemadel. Esimeses artiklis „Sõbralikest vaenlastest pärisvaenlasteks: kuidas ülemaailmse julgeoleku institutsionaliseerimine aitas kaasa poliitilis-ideoloogilisele lõhestumisele, millest kujunes külm sõda“ käsitleb Chen Kertcher Iisraelist (Arieli ülikool) rahvusvahelist sõjalist jõudu ja ülemaailmset desarmeerimist. Sõbralik vaenlane (frenemy) viitab siin riigile, kellega ollakse sõbralik, vaatamata põhimõttelisest vastumeelsusest või rivaalitsemisest. 1946. aasta alguseks eksisteeris kolm poliitilis-ideoloogilist leeri. Esimene, mida juhtisid Ameerika Ühendriigid, oli sisemiselt jagunenud globalistliku ja militaristliku lähenemise vahel. Teine oli kommunistlik leer, mida juhtis Nõukogude Liit, ja kolmas oli imperialistlik leer, mida juhtisid Ühendkuningriik ja Prantsusmaa. Kertcher uurib, kasutades allikmaterjale, „vaenlase“ mõistet ÜROs. Kõik leerid nägid ette oma ideoloogiaga kooskõlas olevaid globaalseid julgeolekuasutusi. Ettepanekud rahvusvahelise sõjalise jõu ja desarmeerimise kohta ohustasid neid nägemusi, mis suurendas pingeid. Aastaks 1947 polariseerisid ÜROs peetud arutelud võimud ning sundisid Ühendkuningriiki ja Prantsusmaad ühinema Ameerika Ühendriikidega, kindlustades selle domineerimise Lääne julgeolekumudelite üle.
Tšehhi uurija David Jirásek (Masaryki ülikool Brno) käsitleb Tšehhoslovakkia sõjalise luure koostöö arengut Varssavi pakti (VLO) raames. Varajane koostöö oli kahepoolne, mis 1960. aastateks liikus struktureeritud mitmepoolse raamistiku suunas. 1964. aastal institutsionaliseeriti sõjaväeluure juhtide iga-aastased konverentsid. See hõlbustas luureandmete vahetamist mitmes valdkonnas. Koostöö hõlmas luureandmete, operatiivkogemuste, hariduse ja ühisharjutuste jagamist. Kui suhted Ida-Saksamaa, Poola ja Ungariga olid suures osas sümmeetrilised, siis koostöö Bulgaariaga oli märkimisväärselt asümmeetriline. Hierarhiline suhe Nõukogude sõjaväeluurega, mida iseloomustab tasakaalustamata teabevoog, rõhutab geopoliitilise dünaamika mõju. 1980. aastateks oli luurekoostöö üha enam standardiseeritud ja seda toetasid automatiseeritud protsessid.
Leedu teadlased Eglė Navickienė ja Edita Riaubienė (Vilniuse Gediminase tehnikaülikool) analüüsivad arhitektide kutseala Leedus soolisest vaatepunktist lähtudes, vaadeldakse nais- ja meesarhitektide teistsugusust ja nende erinevat kutseidentiteeti. Leedu arhitektide kogukonna naiste ja meeste arusaam arhitektuurist on peaaegu identne ja nende osalus kutsealal on sarnane. Märkimisväärsed erinevused ilmnevad arhitekti tegevuse tajutud ulatuses, elukutse valiku motiivides ja tööalaste rutiinide ajalises jaotuses.
Järgmises artiklis vaatleb Murat Ali Karavelioğlu (Iğdıri ülikool) 17. sajandi ilukirjanduse põhjal Osmani perioodi sotsiaalkultuurilist elu. Vaatluse all on Istanbuli veinimajad, nende pidajad, veinimajade püsikunded ja meelelahutus.
Numbri lõpetab türgi õpetlaste Fatih Erbay jt käsitlus rootsi misjonäride kristlikus misjonitöös kasutatud terminiallikatest Ida-Turkestani uiguuride moslemikogukonnas. Uuritakse, kuidas väljendatakse mõisteid, mis on seotud Jumala (Isa ja Poeg), Piibli, apostlite, Jeesuse jüngrite ja „Jumala uskumisega“. Kristluse tutvustamiseks kasutatakse sageli islamiga seotud araabia ja pärsia termineid, mis olid moslemi-uiguuri kogukonnale kergesti arusaadavad.