Juuni alguses toimus Eesti teaduste akadeemia energeetikakomisjoni korraldatud elektritarbijate ümarlaud, et teha kliimaministeeriumile ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile ettepanekud kestliku elektrisüsteemi tagamiseks. Ümarlaua seisukohad väljendavad tarbijate ootust, mida soovitatakse arvestada Eesti energiamajanduse arengukava (ENMAK) aastani 2035 koostamisel.
Arutelus osalesid energeetikakomisjoni liikmed ning ettevõtjate haruliitude, suurettevõtete ja pankade esindajad.
Ümarlauda juhtinud energeetikakomisjoni esimees Arvi Hamburg tõi esile, et meie eesmärk on saavutada tasakaal kodumaisest ressursist toodetud elektri varustuskindluse, taskukohase hinna ja ühiskonnale vastuvõetava keskkonnamõju vahel.
Ilmastikust sõltuva tuule- ja päikeseenergial põhineva elektritootmise kiire lisandumine eeldab elektrivõrgu tugevdamist ja konfiguratsiooni muutmist, täiendavaid süsteemiteenuseid, tarbimise/tootmise juhtimissüsteeme ning eri liiki salvestusvõimsuste rajamist. Tuule- ja päikeseenergial toodetud kõikuva hinna ja amplituudiga elekter tuleb muuta tarbimiskõlbulikuks – see aga suurendab elektri koguhinnas võrguteenuse maksumust.
Ümarlaua arutelu tulemusena sõnastati 10 ettepanekut elektrisüsteemi kestlikkuse tagamiseks. Rõhutati, et elektrisüsteemi tuleb selle arendamisel käsitleda ühtse tervikuna, lähtudes sotsiaalsete, majanduslike ja regionaalsete mõjude analüüsist. Selleks peab koostama elektrisüsteemi tervikanalüüsi ja mudeldama erinevaid stsenaariume. ENMAKi koostamise raames tehtavad uuringud peavad andma ka laiade mõjude, riskide ja maksumuse hinnangu ning kavandatud muutuste eelduste sensitiivsusanalüüsi.
Tarbijate ootusena nähti ka seda, et elektri tootmisvõimsuste juurdekasv peab olema tehnoloogianeutraalne. Nii saab investor valida konkurentsivõimelise tehnoloogia, millega saavutatakse tarbijale varustuskindlus, optimaalne hind ja keskkonnamõju. Samuti peaks investoritele olema tagatud võrdsed turutingimused.
Toodi esile, et tarbija vaates on oluline elektri koguhind, mis perspektiivse sihina ei tohiks Eestis ületada Poola, Baltimaade ja Soome regiooni teiste riikide hinnataset. Eesti elektritarbija ei pea kõrgendatud võrgutasu ja süsteemiteenuste hinnaga võimaldama turul odava elektri müüki regiooni teistele riikidele.