Esmaspäeval, 2 . novembril algusega kell 16 toimuval teaduspärastlõunal on fookuses meri ja merepõhi parvlaeva Estonia hukkumiskohas. Estonia hukkumisest põhjustatud südamevalu on jälle uus ja terav, sest jälle on päevakorras õnnetuse põhjuste leidmine.
NB! Teaduspärastlõunast tehakse online-ülekanne siiasamasse veebilehele. Küsimusi saab esitada vaid kohapeal olles. Järele saab vaadata teaduspärastlõunat akadeemia Youtube'i-kanalis.
Teaduspärastlõunal pöörame pilgud mere põhja. Merepõhi ei pruugi olla sile vaikne hauakoht. Põhjasetted võivad peita endas nii tuhandete aastate pikkuse settimise ajalugu kui ka graniidist teravikke ja inimese poolt merre loobitud või jäetud ohtusid. Vesi mere põhjas võib liikuda kärestikulise jõe kiirusega.
Arutlevad Tallinna tehnikaülikooli, Tartu ülikooli, Tallinna ülikooli ja Eesti geoloogiateenistuse spetsialistid Kristjan Tabri, Urmas Lips, Georg Martin, Hannes Tõnisson, Sten Suuroja jt ning allveetööde spetsialistid Madis Madalik, Rait Kütt.
Teemad: milline on põhjasetete ja merevee voolamiste iseloom Estonia hukkumiskohas, mida sellest iseloomust peaks lähemalt tundma õppima, mida tähendab hauarahu selles kohas, millised on Eesti teadlaste ja spetsialistide oskused ja võimalused vajalikes aspektides selgusele jõuda ning kus oleks tarvis kutsuda appi naabrite eksperte jms.
Lisaks arutletakse vabas vormis selle üle, milline on taolistes äärmiselt keerukates ja tundlikes olukordades teadlaste ja ekspertide roll ning kui palju ja millist informatsiooni oleks vaja koguda ja ühiskonnaga jagada.
Teaduspärastlõuna toimumist toetatakse ELi Regionaalaarengu Fondi Teame+ programmist.