Teadlaste Öö teaduspärastlõuna (XXIII): Linnud, luule ja teadus

Teadlaste Öö festival teaduste akadeemias, teaduspärastlõuna (XXIII) „Linnud, luule ja teadus“ toimus 30. septembril 2022 algusega kell 18 teaduste akadeemia saalis (Kohtu 6, Tallinn).  

Üritus oli mõeldud kooliõpilastele ja -õpetajatele, aga ka kõigile teistele linnu-, loodus- ja kirjandushuvilistele. 

Pilte ürituselt (autor Val Rajasaar)

Sügisel kogunevate rändlindude hõiked panevad mõtlema sellele, kuidas neil läheb ja kui olulised nad meile on. Linnud aitavad meil mõista keskkonnaprobleeme ja me kõik saame omakorda linde aidata, panustades harrastusteaduse kaudu teadusesse. Iga nokk loeb!  

Teadlaste Öö teaduste akadeemias võttiski fookusesse linnud läbi erinevate tahkude: keskkonnahoidlikkuse edendamine läbi linnuvaatluse ja kodanikuaktiivsuse, laste linnuhuviharidus, linnulaulud folklooris ja kotkaste elu.  

PROGRAMM  

Sissejuhatus. Marti Aavik (videosalvestis)

I Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse vanemteadur kirjanduse alal Elle-Mari Talivee (videosalvestis) rääkis üleeuroopalisest keskkonnateadlikkuse projektist EnviroCitizen, kus uuritakse, kuidas linnuvaatlustel ja harrastusteaduses osalemine võiks noorte hulgas edendada keskkonnahoidlikku kodanikuaktiivsust. Väikeste aialindude loendamine talvel on üks esimesi samme, millega looduse uurimine alata võiks, sellest võiks alata ka keskkonnahoidlik ellusuhtumine ning pisikestest tegudest võivad edaspidi saada suured. Linnud on loodusest lennanud folkloori, kunsti ja kirjandusse, nendeta ei kujuta me oma elu ettegi ja neil on võime rääkida meile ka murelikke lugusid. „Kliimamuutus algab meie tagaaiast, ning harrastusteadusel ja luulel on ühtviisi võime seda teadvustada“, on öelnud geograaf ja kirjanik Tim Cresswell.  

II Loomaaia loodushariduskeskuse ornitoloogiaringi õpetaja Urmas Talivee (videosalvestis) rääkis laste linnuhuviharidusest, millel on Eestis väga auväärne ja inspireeriv ajalugu. Urmas töötab ajakirjanduse heaks, aga tema linnukirg sai kunagi alguse just Tallinna loodusmajast ja seepärast tunneb ta kohustust oma teadmisi nüüd noortele linnuhuvilistele edasi anda, püüdes teha seda niisama põnevalt. 

III Luuletaja Veronika Kivisilla (videosalvestis) kõneles linnulauludest folklooris ja tegi neid ka järgi. Veronika on avaldanud 6⅓ luulekogu ja kaks proosapoeemide raamatut, koostanud kirjandus- ja muusikaõpikuid ja laulikuid, uurinud ravimtaimi ning tegelenud süvitsi muusikaga. Teda on inspireerinud ka linnulaul rahvaluules – näiteks pääsukeselaulu imitatsioone on kirjandusmuuseumi rahvaluulearhiivis talletatud paar tuhat. 

IV Ornitoloog Aarne Tuule (videosalvestis) rääkis Eesti kotkastest ja kotkaklubi tegevustest. Saime teada, kuidas pesakaamerad puu otsa ja jälitusseadmed kotka selga saavad ning miks on kotkaelu varjatud jälgimine kasulik, huvitav ja ka lindudele endile vajalik. Samuti, miks on kotkameeste ja-naiste seljakotis läbisegi nii geeniproovid kui minidroonid ja milline hindamatu teaduslik väärtus on kotkapesa all vedelevatel haisvatel kontidel. Võib selguda, miks kotka-uurijad suvel metsa ämbritäite kaupa kala tassivad ja voodi asemel varjetelkides ööbivad.  

Kotkaklubi on 30 liikmega vabaühendus. Klubi eesmärgiks on, et kotkad ja must-toonekurg jääksid ilmestama Eesti maastikku ka tulevikus. 

V Eesti teaduste akadeemia majaekskursioon  
Osalejatel oli võimalus koos giidiga ringi vaadata Toompea ajaloolise aadlipalee ruumides, kuhu tavaliselt uudistama ei pääse. Näeme Eesti kauneimat saali. Rääkisime hoone ehitamisest ja ehitajatest ning siin enam kui poolteise sajandi jooksul elanud ja tegutsenud inimestest ja asutustest. 

Lisainfo: Krista Tamm, krista.tamm@akadeemia.ee, 5343 3341 

Üritust rahastas Euroopa Liidu regionaalarengu fond Eesti teadusagentuuri Teame+ programmist.