15. mail 2024 algusega kell 11 toimus Eesti teaduste akadeemia saalis (Kohtu 6, Tallinn) konverents „Eesti looduse ühtne andmeruum“.
Konverentsi fotogalerii (pildistas Krista Tamm).
Konverentsi otseülekande salvestis akadeemia Youtube'i-kanalis.
Eestis puudub sarnaselt teistele riikidele täpne ülevaade, millises mahus on teadlased, harrastusuurijad, riigiametnikud ja ettevõtted loonud elurikkuse ning maapõue andmeid. Kuigi suur osa andmeinfost on loodud avaliku raha eest ja peaks olema avalikult kasutatav, ei ole see sageli nii.
Euroopa riigid on teinud viimasel paarikümnel aastal suuri jõupingutusi olukorra muutmiseks. Tänaseks on olemas mitmesugused elurikkuse ja maapõue andmestandardid. Need võimaldavad luua avalikke ja kiiresti leitava infoga keskseid linkandmete repositooriume ja andmeruume. Sellise ühtse globaalse andmeruumi parimaks näiteks ja oluliseks nurgakiviks on GBIF (Global Biodiversity Information Facility). Viimasega on ühinenud ka Eesti, kohustudes sellega panustama globaalsesse andmeruumi. Eestis on ülikoolide ja riigiasutuste koostöös rajatud ühtne elurikkuse ja maapõue andmeruum (natarc.ut.ee), kus kasutajad saavad andmed saata automaatselt GBIFi või analüüsimiseks alla laadida.
Eesti suur probleem on aga jätkuvalt andmete vähene jõudmine linkandmetena ühis-andmeruumi. Hinnanguliselt on siin loodud kümneid miljoneid elurikkuse ja maapõue andmekirjeid, millest alla poole on ava- ja linkandmetena vabalt kättesaadavad ning kasutatavad. Samas on kõik sellised andmed erakordselt olulised elurikkuse ja maapõuega seotud muutuste hindamiseks. Sellised hindamised muutuvad Euroopas, sh Eestis aina tähtsamaks. Näiteks vajavad Euroopa kestlikkusaruandluse standardid (European Sustainability Reporting Standard) E3 ja E4 elurikkuse täppisandmeid. Taoliste aruannete koostamiseks vajame ühtse andmeruumi toimimist.
Konverentsil arutatakse, kas ja millist ühtset looduse andmeruumi Eesti vajab ja kuidas selleni jõuda.
Konverentsi korraldavad Eesti teaduste akadeemia keskkonnakomisjon ja NATARC.
Teaduste akadeemia keskkonnakomisjon moodustati 2023. aastal varasemate fülogeneetika ja süstemaatika komisjoni ning looduskaitse komisjoni asemele.
Ajakava
| 11.00 | Avasõnad. Antti Tooming, kliimaministeeriumi elurikkuse ja keskkonnakaitse asekantsler |
| 11.10–11.25 | Urmas Kõljalg, Eesti teaduste akadeemia, Tartu ülikool, NATARC „Eesti looduse ühtne andmeruum – hetkeolukord ja tulevik“ |
| 11.25–11.40 | Olle Hints, TalTech ja NATARC „Maapõue andmeruum“ |
| 11.40–11.55 | Kessy Abarenkov, Tartu ülikool ja NATARC „Elurikkuse andmeruum“ |
| 11.55-12.10 | Evelyn Uuemaa, Tartu ülikool „Looduse kaugseire andmeruum“ |
| 12.10–12.25 | Kaarel Sepp, majandus- ja kommunikatsiooniministeerium „Andmeruumid andmemajanduse ökosüsteemis“ |
| 12.25–12.50 | Kohvipaus |
| 12.50–13.05 | Timo Kark, keskkonnaagentuur „Eesti looduse infosüsteemi (EELIS) andmestikud ja tulevikuplaanid“ |
| 13.05–13.20 | Marju Keis, keskkonnaamet „Looduskaitse tulemuslikkuse hindamisega seonduvad andmevajadused ja suunised andmeruumile“ |
| 13.20–13.35 | Kreet Solnask, geoloogiateenistus „Geoloogia andmeruumi vajadused“ |
| 13.35–13.50 | Reet Roosalu, maa-ameti geoloogia osakond „Geoloogilised andmed ja e-teenused Maa-ametis“ |
| 13.50–14.05 | Silvia Lotman, Eestimaa Looduse Fond „Vabaühendused, harrastusteadus ja ühtne andmeruum, näiteid ELFi tööst“ |
| 14.05–14.20 | Sirutuspaus |
| 14.20–15.20 | Paneel: Kas ja millist looduse ühtset andmeruumi Eesti vajab? Paneelis osalejad: Yoko Alender (riigikogu keskkonnakomisjon), majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi esindaja, Maarja Öpik (teadus- ja arendusnõukogu), Taimo Aasma (kliimaministeeriumi elurikkuse kaitse osakond), Taimar Ala (keskkonnaagentuur), Heikki Kalle (Hendrikson & Ko). Paneeli juhib Urmas Kõljalg. Paneeli küsimused: 1) Kas Eesti vajab looduse ühtset andmeruumi? 2) Kes peaks looduse andmeruumi arendamist koordineerima? Milline võiks olla riigiasutuste, ettevõtete ja teadusasutuste roll digitaristu arendamisel ning andmekorjes? |
| 15.20–16.30 | Vastuvõtt |