Hübriidkonverents toimub 1. oktoobril 2021. a Tartus, TÜ Iuridicumi nutiklassis ja Zoomis.
Konverentsi programm
| 13.00–13.10 | Avamine. Tartu ülikooli õigusteaduskonna direktor Gaabriel Tavits, TA riigiõiguse sihtrahastu esindaja. Ettekande salvestis. |
| Tervitussõnad. Eesti teaduste akadeemia president Tarmo Soomere. Ettekande salvestis. | |
| 13.15–14.00 | Hent Kalmo. Rahvasteliidu tõus ja langus Ants Piibu kogemuses. Ettekande salvestis. |
| 14.00– 14.45 | Lauri Mälksoo. Nõukogude Liit Rahvasteliidus 1934–1939. Ettekande salvestis. |
| 15.00–15.45 | Tõnu Tannberg. Moskva „konstitutsioonilised parandused“ 1944. aastal: liiduvabariikide „iseseisvumine“ ning selle sise- ja välispoliitiline kontekst. Ettekande salvestis. |
| 15.45–16.15 | Marju Luts-Sootak. Diplomaadist õppejõuks: Jüri Jegorov ja rahvusvahelised suhted. Ettekande salvestis. |
| 16.15 | Lõpetamine. Marju Luts-Sootak |
Teadus- ja õigusajaloolise konverentsiga tähistatakse 100 aasta möödumist Eesti saamisest Rahvasteliidu liikmeks. Esimese maailmasõja järel pidi maailmarahu kindlustama ja võimalikult paljusid riike ühendama Rahvasteliit, mille täiskogu otsustas 22. septembril 1921 võtta Eesti, Läti ja Leedu vastu enda täisliikmeteks. Selles sündmuses mängis silmapaistvalt olulist rolli Tartu ülikooli rahvusvahelise õiguse professor, Eesti välisdelegatsiooni liige, riigivanem ja välisminister Ants Piip, kelle surma-aastapäev on 1. oktoobril.
Konverents toimub TÜ õigusteaduskonna ja teaduste akadeemia riigiõiguse sihtkapitali koostöös.
Taustaks:
Tartu ülikooli rahvusvahelise õiguse professor Ants Piip, Eesti välisdelegatsiooni liige, riigivanem ja välisminister mängis silmapaistvalt olulist rolli Eesti saamisel Rahvasteliidu liikmeks. Seepärast on igati kohane tähistada 100 aasta möödumist sellest tähtsast sündmusest teadus- ja õigusajaloolise konverentsiga, mida nimetame „Ants Piibu päevaks“. 1. oktoober on Piibu surma-aastapäev. Rahvasteliidu tõusust ja langusest just Ants Piibu elu ja tegevusega seostatult räägib õigusteadlane Hent Kalmo.
Rahvasteliidu languses ja üldse maailmarahu lammutamisel oli oluline roll Nõukogude Liidul. Nõukoguse Liidust ja selle teotsemisest Rahvasteliidus räägib rahvusvahelise õiguse professor Lauri Mälksoo.
Kui II maailmasõja lõpus tehti plaane uueks maailmaorganisatsiooniks, lootis Nõukogude Liit saada ÜRO-sse ka liiduvabariikide kohad. Neist lootustest ja asjakohastest ettevõtmistest räägib Eesti ajaloo professor Tõnu Tannberg.
Kui ÜRO-sse pidid kuuluma ka nõukogude liiduvabariigid, oli vaja neile oma diplomaate. Sõja ajal asuti neid Moskvas diplomaatide akadeemias koolitama. Eesti „rahvusdiplomaadiks“ pidi saama Jüri Jegorov, kes on tuntud eelkõige õigusajaloo õppejõuna Tartu ülikoolis. Õiguse ajaloo professor Marju Luts-Sootak on erinevatel kokkusaamistel Jegoroviga kogunud tema mälestusi ja võtab need oma ettekande aluseks.
Konverents toimub TÜ õigusteaduskonna ja TA riigiõiguse sihtkapitali koostöös.
.