Tänasel üliõpilaste teadustööde riikliku konkursi autasustamisel anti üle Eesti teaduste akadeemia presidendi eripreemiad.
Elegantseima üliõpilastöö eripreemia pälvis Sille Remmi (Zürichi ülikool) doktoritöö „Bakterile Mycobacterium tuberculosis loomuomane ravimiresistentsuse mehhanism: pilguheit Rv1410 ja LprG vahendatud lipiidiekspordi molekulaarsesse mehhanismi“.
Uurimistöös on antud väga süstemaatiline, põhjalik ja kaasaegne ülevaade tuberkuloosi põhjustava bakteri Mycobacterium tuberculosis ravimiresistentsuse mehhanismidest, keskendudes nimetatud bakteri rakukesta ehitusele ja rakumembraanis asuvatele transportsüsteemidele. Äärmiselt töömahukas ja kvaliteetses uurimistöös saadud tulemused aitavad mõista antibiootikumide resistentsuse mehhanisme tuberkuloosi põhjustavas patogeenis Mycobacterium tubeculosis.
Ebatraditsioonilise üliõpilastöö eripreemia sai Juhan-Henrik Uppin (Eesti muusika- ja teatriakadeemia) doktoritöö „Teppo-tüüpi lõõtspilli traditsioonilise mängustiili kujunemine 20. sajandil ja traditsiooniteadliku esituspraktika loomine“ eest.
Doktoritöö on Eesti etnomusikoloogia ajaloos esimene omataoliste hulgas ning asetab järgnevatele lati väga kõrgele. Loovuurimuse teoreetiline osa otsib vastuseid küsimusele, kuidas kujuneb rahva- või pärimusmuusikas individuaalne mängustiil ning kuidas aegade jooksul kujunenud traditsioonilised tehnilised mänguvõtted omakorda kujundavad/aitavad kujundada uute põlvkondade instrumentalistide isikupärast mängustiili. Peamisteks uurimismeetoditeks on muusikaline analüüs ja töö autori kui pillimängija eneseanalüüs. Autor analüüsib helisalvestiste noodistusi ja püüab eraldada mängutehnikast lähtuvaid stiilielemente. Loomingulise protsessi ja esituspraktika analüüsimeetod on eneserefleksioon.
Lootustandvate sähvatuste üliõpilastöö eripreemia sai Mona Küüts (Tartu ülikool) bakalaureusetöö „Lehtedest inspireeritud robot, mis ühendab tikitud struktuuri ja ioonide indutseeritud käitamist“ eest.
Kantav elektroonika on riietega ühildatud tehnoloogia, mida kantakse aksessuaarina või mis on inimese kehaga otseses kontaktis nagu implantaat. Tegu on kasvava trendiga, mis pakub igal aastal järjest uusi lahendusi. Töö eesmärk oli välja töötada pehmed täiturid kantavale elektroonikale ehk rüü-/tekstiilirobotile. Mona Küüts lahendab oma töös taimedest inspireeritud transpiratsioonimehhanismi traditsioonilise tikandina. Selle asemel, et lihtsalt demonstreerida tikkimist robootikatehnikana, lahendatakse töös biomehaaniline ülesanne tikandina paigutatud fiibrite abil. Unikaalne lahendus annab rohkelt alust tehnoloogilisteks jätkuarenduseks.
Eesti teaduste akadeemia presidendi tänukirjad pälvisid premeeritud tööde juhendajad: Sille Remmi juhendaja Markus A. Seeger, Juhan-Henrik Uppini juhendaja Žanna Pärtlas ja Mona Küütsi juhendaja Indrek Must.
Autasustamisel olid eripreemiaid vastu võtmas Juhan-Henrik Uppin ja Mona Küüts.
Kõigi preemiasaajate nimekiri Eesti Teadusagentuuri kodulehel