Eilsel üliõpilaste teadustööde riikliku konkursi autasustamisel anti üle Eesti teaduste akadeemia presidendi ja teaduste akadeemia riigiõiguse sihtkapitali eripreemiad.
Elegantseima üliõpilastöö eripreemia π × 1500 eurot (4712,39 eurot) pälvis Mihkel Kree (Aix-Marseille' ülikool) doktoritöö "The Principles of Mixing: Emergence of Correlations"(„Segunemise printsiibid: korrelatsioonide ilmnemine“) eest.
Nii sisult kui mahult tavapärase doktoritöö näitajaid ületav käsitlus vedelike segunemise probleemidest turbulentsetes vooludes on kõrgetasemelise teadusmonograafia vääriline. Tööle lisab elegantsust temaatika mitmekülgne uurimine nii eksperimentaalselt kui teoreetiliselt. Autor rakendab üldisi meetodeid reale nähtustele, näiteks vihmapiiskade tekkele pilvedes. Eksperimentaalselt elegantselt on uuritud segunemist vedelikuvooludes sfäärilistest osakestest moodustunud poorses keskkonnas, kus on kokku sobitatud vedeliku ja osakeste murdumisnäitajad. Selle tulemusel on autor esmakordselt jõudnud taolises keskkonnas segunemise dünaamika visualiseerimiseni, mis publitseeriti ajakirjas Physical Review Fluids. Vedelik liigub turbulentselt paljudes looduslikes ja tehnoloogilistes protsessides, kuid seda teoreetiliselt kirjeldada on keerukas. Kuigi doktoriväitekiri on eelkõige fundamentaalse iseloomuga, võib töö tulemustele ette näha mitmeid praktilisi rakendusi – seda ka väljaspool turbulentse voolamise probleemistikku. Nii on autor ise näidanud nende kasutatavust optiliste väljade leviku kirjeldamisel. Turbulentsi roll kirjeldamine tilkade moodustumisel ja järgneval kasvul pilvedes – mis võib viia vihma tekkele – on suurepärane tulemus ning võiks huvi pakkuda keskkonna- ja atmosfääriteadustes. Seda eriti ajal, mil tähelepanu keskkonnaprotsessidele on märgatavalt kasvanud.
Ebatraditsioonilise üliõpilastöö eripreemia π × 1000 eurot (3141,59 eurot) sai Lisabeth Hint (Tartu ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia) magistritöö „Matemaatikat ja muusikat lõimiv õppematerjal 1. klassile“ eest.
Tööl on väga selge ja teoreetiliselt põhjendatud praktiline hariduslik eesmärk, mille autor on suurepäraselt ellu viinud. Loodud on toimiv õppematerjal muusika ja matemaatika integreerimiseks üldhariduskooli 1. klassi jaoks. Eestis ei ole neid kahte õppeainet taolises ebatraditsioonilises sümbioosis varem lõimitud. Tööle lisab loomingulisust see, et Lisabeth Hint on nii laulusõnade kui viiside autor ja ka arranžeerija. Autoril on õnnestunud oma loomingus saavutada tasakaal sihtrühma eakohasuse ja oma muusikalise käekirja säilitamise vahel. Kvaliteetne muusika on salvestatud professionaalsete muusikutega ja laule esitavad lapsed. Laulude animatsioonid on vahvad ja õppematerjali sihtrühma silmas pidades asjakohased. Magistritöö tulemusi saavad algklasside õpetajad väga hõlpsalt oma töös kasutada tänu mitmepalgelisusele. Kes suudab nooti lugeda, saab laule õppida ja õpetada noodi järgi. Kes nooti ei loe, saab kasutada helifaile ning animafilmi kaasa laulmiseks ja vaatamiseks. Töö teoreetiline osa on heas proportsioonis praktilise osa vajadustega.
Lootustandvate sähvatuste üliõpilastöö eripreemia π × 500 eurot (1570,80 eurot) pälvis Sergei Poljatšihhin (Tartu ülikool) bakalaureusetöö „Lavastuse „100% Narva“ analüüs poliitilise teatri vaatenurgast“ eest.
Eesti ühiskonna ja teatriteaduse seisukohalt märkimisväärses töös on autor analüüsinud Saksa trupi Rimini Protokoll ja Vaba Lava koostöös 2022. aastal valminud lavastust. Selles astusid üles umbes 100 narvalast, kes esindasid statistilist läbilõiget linna elanikkonnast. Etendajad-näitlejad rääkisid laval oma elust ja riivamisi ka poliitilistest vaadetest. Töös on käsitletud olulisi teemasid nagu kunsti ja poliitika põimitus, kunsti abil tehtava poliitika võimalikkus, kogukondliku kunsti küsimus ja vene kogukonna koht Eestis. Arvesse on võetud poliitilise teatri konteksti (Narva linn ja kogukond) ja lavastuse vormi ehk seda, milliste vahenditega teater saab poliitiline olla. Analüüs on väga mitmetahuline ja see ei piirdu ainult ühe või kahe poliitilise teatri tunnusega. Etenduses on osalejaid käsitletud poliitilisena, protestiva kogukonnana. Sellised põhjalikud üliõpilaste uurimused tundlikel teemadel aitavad ideaalis kaasa ühiskondlikule dialoogile: kuidas mõista vene kogukonda Eestis ja millistelt alustelt on kommunikatsioon üldse võimalik? Neid teemasid on käsitletud tasakaalukalt ja süvenedes, vältides rutakaid järeldusi – nii nagu heale teadusele kohane.
Teaduste akadeemia riigiõiguse sihtkapitali eripreemiad pälvisid kaks tööd.
Daniil Bardõbahhin (Tartu ülikool) pälvis 1500-eurose eripreemia bakalaureusetöö „Õigustloova akti asjassepuutuvus esimese või teise astme kohtu poolt algatatud põhiseaduslikkuse järelevalve asjades“ eest.
Uurimistöö eesmärk on määratleda esimese või teise astme kohtu poolt algatatud põhiseaduslikkuse järelevalve asjades õigustloova akti asjassepuutuvuse piirid. Autor on analüüsinud kõiki Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve lahendeid, kus kontrolliti õigustloova akti põhiseaduspärasust. Töö on aktuaalsel teemal, mida ei ole Eesti õiguskirjanduses varem piisavalt uuritud. Uurimistöö sel teemal loob head lähtekohad riigiõigusega edasi tegelemiseks magistriõppes.
Teise, 2200-eurose sihtkapitali eripreemia pälvis Katariina Kuum (Tartu ülikool) magistritöö „Põhiseaduslikkuse järelevalve Euroopa Liidu õigusega seotud normide üle“ eest.
Konkursitöö käsitleb kehtivas riigiõiguses vaieldavat ja seni põhjalikult läbi töötamata küsimust: millises ulatuses on võimalik põhiseaduslikkuse järelevalve selliste Eesti siseriiklike õigusnormide üle, millel on seos või puutumus Euroopa Liidu õigusega? Nagu autor oma töös näitab, on Riigikohtu kui riigi kõrgeima kohtu ning ühtlasi põhiseaduslikkuse järelevalve kohtu praktika olnud ebajärjekindel. See on võimaldanud mitmeid interpretatsioone. Selgust – nagu autor põhjendab – ei too ka hiljutine Riigikohtu teemakohane, nn kuuldeaparaadi otsus. Töö on hästi ja ülevaatlikult kirjutatud ning see hõlmab autori selgelt kirja pandud kriitikat Riigikohtu aadressil ja põhistatud omaenda seisukohti.
Eesti teaduste akadeemia presidendi tänukirjad pälvisid Mihkel Kree juhendaja Emmanuel Villermaux, Lisabeth Hinti juhendaja Tuuli Jukk ja Sergei Poljatšihhini juhendaja Anneli Saro. Eesti teaduste akadeemia riigiõiguse sihtkapitali tänukirjad said Daniil Bardõbahhini juhendaja Aaro Mõttus ja Katariina Kuuma juhendaja Carri Ginter.
Autasustamisel olid eripreemiaid vastu võtmas Mihkel Kree, Sergei Poljatšihhin, Daniil Bardõbahhin ja Katariina Kuum.
Kõigi preemiasaajate nimekirja leiab Eesti Teadusagentuuri kodulehelt.
Arvus π (pii), mis on preemia suuruse alus, on peidus palju rohkem, kui ütleb selle definitsioon või mis tahes lähisväärtus. Seda tüüpi arvudes väljendub üheaegselt nii akadeemilise maailma tohutu teadmispagas kui ka mõõtmatu hulk asju, mida me ei tea.