Vabariigi Valitsus kinnitas täna 2022. aasta riigi teaduspreemiate saajad.
Preemia pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest (à 40 000 eurot) pälvisid etnomusikoloogia vanemteadur, dr Ingrid Rüütel ning Tartu ülikooli emeriitprofessor Ene-Margit Tiit.
Ingrid Rüütel on üle 60 aastat kestnud teadusliku karjääri jooksul teinud mitmekülgset ja viljakat uurimistööd eesti rahvamuusika alal ning rakendanud oma oskusi eesti folklooriliikumise arendamiseks ja kohalike kogukondade jätkusuutlikkuse toetamiseks.
Ene-Margit Tiit on Eesti matemaatilise statistika õppesuuna ja teadustöörajaja. Tema elutöö tuumaks on statistikaalase teadmuse ja praktika arendamine Eestis ning ühiskonna statistilise kirjaoskuse edendamine.
Aastapreemiad (à 20 000 eurot) eelneva nelja aasta jooksul valminud ja avaldatud parimate teadustööde eest said:
- Ivo Heinmaa ja Raivo Stern – täppisteaduste alal teadustööde tsükli „Kord ja korratus magneetikutes: tuumamagnetresonants-uuringute“ eest;
- Priit Väljamäe – keemia ja molekulaarbioloogia alal uurimistööde tsükli „Tõrksate polüsahhariidide ensümaatiline lagundamine“ eest;
- Ants Kallaste (kollektiivi juht), Toomas Vaimann, Anton Rassõlkin ja Hans Tiismus – tehnikateaduste alal teadustööde tsükli „Kihtlisandustehnoloogial põhinevad elektrimasinad“ eest;
- Pärt Peterson ja Kai Kisand – arstiteaduse alal teadustööde tsükli „Immuunsüsteemi vananemise ja Covid-19 haiguse uuringud“ eest;
- Siim Veski ja Anneli Poska – geo- ja bioteaduste alal uurimuste tsükli „Mineviku õppetunnid: jääajajärgne keskkond muutuva kliima ja kasvava inimmõju tingimustes“ eest;
- Ebe Merilo ja Hannes Kollist – põllumajanduse alal teadustööde tsükli „Taimede kohanemine muutuvas kliimas“ eest;
- Veronika Kalmus (kollektiivi juht), Marju Lauristin, Anu Masso, Signe Opermann, Peeter Vihalemm ja Triin Vihalemm – sotsiaalteaduste alal tööde tsükli „Eesti ühiskonna transformatsioon: analüüs ja mõtestamine“ eest;
- Karsten Brüggemann – humanitaarteaduste alal teadustööde eest, mis analüüsivad Vene impeeriumi (ja NSVL) toimetulekut etnilise ja kultuurilise mitmekesisusega ning Baltimaade ajalugu. .
Riigi teaduspreemiate komisjoni esimees, Eesti teaduse akadeemia president Tarmo Soomere märkis, et esmakordselt pälvisid elutööpreemia korraga kaks sädelevat ja osalt isegi koos Eesti humanitaar- ja sotsiaalteaduste arengusse panustanud väljapaistvat naisteadlast. Valdkondlikele aastapreemiatele esitatud tööde tase on järjepidevalt tõusnud ja ühtlustunud. Üks monograafia ei ole enam argument ja isegi ikoonilises ajakirjas Nature ilmunud artikli esimene autor ei pruugi kindel olla, et tema saavutus on selle aasta parim. Paradigmad muutuvad aga aeglaselt, mistõttu tee sädelevatest avastustest uute teadusvaldkondade tekkimiseni või tervet maailma mõjutavate innovaatiliste toodeteni ei ole lühemaks läinud.
Preemiad antakse pidulikult üle vabariigi aastapäeva tähistamise raames.
2022. aasta riigi teaduspreemiate laureaatide lühitutvustused (pdf).
Lisainfo riigi teaduspreemiate kohta