Põhiseaduse 100. aastapäevale pühendatud konverents „Kelle nägu oli Eesti esimene põhiseadus?“ 21. detsembril 2020
04.12.2020
Õpetatud Eesti selts, Tartu ülikool ja teaduste akadeemia kutsuvad kõiki Eesti ajaloo ja riigiõiguse huvilisi 21. detsembril 2020 kl 10.00–14.35 toimuvale konverentsile „Kelle nägu oli Eesti esimene põhiseadus?“
Konverentsi ettekanded on järelvaadatavad akadeemia Youtube'i-kanalil ja kodulehel. Rohkem infot siin.
Eesti teaduste akadeemia riigiõiguse sihtkapital ootab artikleid 2021. aasta riigiõiguse aastaraamatusse
27.10.2020
Artikli käsikirja vormistamisel palume lähtuda ajakirja Juridica vormistamis- ja viitamisreeglitest.
Käsikirja kogumaht on soovitavalt vahemikus 30 000 kuni 100 000 tähemärki koos tühikutega.
Esitatud kaastöödest tehakse avaldamiseks valik. Avaldamisele minevate kaastööde autoritele makstakse honorari.
Riigiõiguse aastaraamat on eelretsenseeritav ja arvutivõrgus vabalt kättesaadav väljaanne.
Käsikirju ootame 1. detsembriks 2020 meiliaadressile riigioigus@akadeemia.ee.
Teaduste akadeemia riigiõiguse sihtkapitali auhinna „Aasta riigiõigusteaduse tegu“ sai Kenti ülikooli õigusteaduskonna (Kent Law School) Euroopa õiguse professor Anneli Albi
26.10.2020
Sihtkapitali nõukogu tunnistas esimese seda tüüpi auhinna vääriliseks prof Albi panuse mastaapse, kaheköitelise Euroopa riikide põhiseaduste olemust ja toimimist analüüsivate artiklite kogumiku koostamisse ja toimetamisse. Auhind kuulutati välja Eesti õigusteadlaste päevadel 8. oktoobril 2020. Rohkem infot vt siit.
Eesti õigusteadlaste päevade läbiviimisel osales ka riigiõiguse sihtkapital
10.10.2020
8.-9. oktoobril toimusid Tartus 36. Eesti õigusteadlaste päevad, millega tähistati 100 aasta möödumist Eesti Vabariigi esimese põhiseaduse vastuvõtmisest. Eesti juristkonna suurfoorumi ava- ja lõppistungi ning riigiõiguse paneeli korraldas riigiõiguse sihtkapital.
Esimese, õigusteadlaste päevi sissejuhatava ettekande pidas Tartu ülikooli professor, riigiõiguse sihtkapitali nõukoja liige Marju Luts-Sootak, kes rääkis 1920. aasta põhiseadusest. Sihtkapitali nõukoja esimehe Uno Lõhmuse kutsel kõneles Euroopa ülikool-instituudi professor Miguel Maduro Covid-19 ja konstitutsiooniõigusest ning Soome õigusteadlane ja Euroopa Kohtu pikaaegne kohtunik Allan Rosas Euroopa Liidu ja liikmesriikide konstitutsiooniõiguse vahekorrast. Istungi korraldas sihtkapital koos justiitsministeeriumiga ja riigiõiguse sihtkapitali nõukoja poolt juhatas seda Madis Ernits.
Uno Lõhmuse juhtimisel toimunud riigiõiguse paneelis arutasid endine Riigikohtu esimees ja praegune sihtkapitali nõukoja liige Rait Maruste ning õiguskantsleri nõunik Hent Kalmo küsimuse üle, kas meie põhiseadus on ikka hästi kaitstud. Mõlemad ettekanded käsitlesid Eesti põhiseaduse kohtuliku järelevalve probleeme.
Õigusteadlaste päevad lõpetas poodiumdiskussioon põhiseaduse tuleviku teemal, milles osalesid Riigikohtu esimees Villu Kõve, Riigikogu põhiseaduskomisjoni esimees Paul Puustusmaa, välisminister Urmas Reinsalu, e-demokraatia vanemekspert ja kehtiva põhiseaduse „emaks“ peetav Liia Hänni, vandeadvokaat ja riigireformi sihtasutuse eestvedaja Jüri Raidla ning kohtunik ja riigiõiguse õppejõud Madis Ernits. Väitluse korraldas riigiõiguse sihtkapital koostöös sel aastal oma 100. aastapäeva tähistava Riigikohtuga, riigiõiguse sihtkapitali nõukoja poolt juhtis seda Heiki Loot.
Päevade raames esitleti ka kahte sihtkapitali välja antud raamatut: „Riigiõiguse aastaraamatut 2020“ ja Rait Maruste koostatud raamatut „Eesti omariikluse põhidokumendid“. Lõppistungi alguses kuulutas Uno Lõhmus välja aasta riigiõigusteaduse teo auhinna saaja.
Ilmus „Riigiõiguse aastaraamat 2020“
30.09.2020
Kaante vahele sai esimene riigiõiguse aastaraamat, mis sisaldab nii originaal- kui ka tõlkeartikleid.
Riigiõiguse sihtkapitali aastaraamat ilmus nii paberkandjal kui ka elektroonilisena ajakirja Juridica veebis.
Ilmus raamat „Eesti omariikluse põhidokumendid“
21.09.2020
Riigiõiguse sihtkapitali toel ja teaduste akadeemia egiidi all on trükivalgust näinud kogumik „Eesti omariikluse põhidokumendid“. Raamatu on koostanud ja lühikommentaaridega varustanud Rait Maruste.
Kogumik sisaldab Eesti riikluse korraldust määranud kõige olulisemaid eelkonstitutsioonilisi akte ja kõikide meil kehtinud põhiseaduste tekste kronoloogilises järjestuses, alustades Maanõukogu otsusest kuni Euroopa Liiduga ühinemise otsuseni. Aktidele on lisatud ajaloolist konteksti ning tähendust lühidalt avavaid kommentaare. Tekste ilmestavad ajastut ja sündmusi peegeldavad fotod.
Kummalisel kombel pole meil siiamaani olnud säärast lühiselgitustega laiemale avalikkusele mõeldud riigiõiguslikku tekstikogumikku. Väljaanne püüab seda lünka täita ning on mõeldud kasutamiseks kõikidele Eesti omariikluse huvilistele, sh neile, kes õpivad ajalugu, ühiskonnaõpetust, poliitikateadusi, (riigi)õigust.
Riigiõiguslikud tekstid on olnud aluseks meie riikluse korraldusele ning on sellisena oluline osa meie ajaloost. Need sobituvad suurepäraselt Eesti omariikluse ja tema esimese põhiseaduse 100. aastapäeva tähistamisega. Taotluslikult ei ole tegu ajaloo või riigiõiguse alase teadustööga, vaid pigem populaarteadusliku väljaandega, et avardada omariikluse tundmise võimalusi. See on ka hool oma riigi (riigi)õigusliku ajaloo eest, sest vastasel korral teevad seda tööd teised meie eest neile sobival viisil.
Seminarid omariikluse aluste kujunemisest ja kogumiku „Eesti omariikluse põhidokumendid“ esitlused
21.9.2020
Seoses 100 aasta möödumisega Eesti esimese põhiseaduse vastuvõtmisest korraldas riigiõiguse sihtkapital koostöös Eesti ajaloo- ja ühiskonnaõpetajate seltsiga kaks seminari:
- 21. septembril seminar-teaduspärastlõuna teaduste akadeemia saalis
- 28. septembril seminar Tartu ülikooli raamatukogu konverentsisaalis
NB! Seminaride videosalvestused ja ettekanded on järelvaadatavad sündmuse kodulehel.
Põhiseadus 100
15.06.2020
Aastal 2020 täitub 100 aastat Eesti Vabariigi esimese põhiseaduse vastuvõtmisest. Asutav Kogu võttis põhiseaduse vastu 15. juunil 1920 ja see jõustus sama aasta 21. detsembril.
Põhiseadus on ühtaegu meie riikluse tüvitekst ja ühiskonna peamisi väärtusi koondav alusdokument. Põhiseaduses sätestatud põhiõigused, vabadused ja kohustused annavad raami meie elu kujundavatele tähtsatele tegemistele ja ettevõtmistele – õpingutele ja tööelule, igaühe eneseteostusele, aga ka suhetele kaaskodanike ja lähedastega. Seetõttu on neil millel on kindel roll inimeste igapäevaelus.
Justiitsministeerium tähistab 2020. aastat põhiseaduse aastana. Selle raames tutvustatakse tavapärasest põhjalikumalt ja mitmekülgsemalt inimeste põhiõigusi. Erilist tähelepanu pööratakse inimeste õiguste ja kohustuste tasakaalu selgitamisele ning noorte teavitamisele põhiseaduse rollist. Põhiseaduse aasta sündmustega saab tutvuda veebilehel pohiseadus100.ee
Eesti teaduste akadeemia riigiõiguse sihtkapitali korraldatud veebiseminaril "Eesti Vabariigi Põhiseadus 100" 15. juunil 2020. a avasid riigiõiguse ajaloo asjatundjad selle tähtpäeva puhul Eesti Vabariigi esimese põhiseaduse konteksti, eripärasid ja põhijooni. Seminari kava ja järelvaadatavad viedoettekanded.