Riigiõiguse aastaraamat

Riigiõiguse aastaraamat (Estonian Yearbook of Constitutional Law) on eelretsenseeritav eestikeelne väljaanne Eesti riigiõiguse uurimise edendamiseks, selle väljaandjaks on Eesti teaduste akadeemia riigiõiguse sihtkapital ja toetajaks justiitsministeerium. Väljaande eesmärgiks on pakkuda asjatundlikku foorumit Eesti riigiõiguse teemaliseks aruteluks Euroopa ja maailma demokraatlike põhiseadusriikide riigiõiguse kontekstis ning aidata seeläbi kaasa Eesti põhiseadusliku mõtte, asjakohaste tõlgenduste ja kohtupraktika arengule.

Aastaraamat on avatud rahvusvahelisele kaastööle ning sisaldab riigiõiguse dogmaatika, teooria ja praktika teemalisi artikleid, samuti raamatuarvustusi, konverentside ülevaateid, ajaloolisi ja muid huvipakkuvaid tekste koos ingliskeelsete kokkuvõtetega. Sisaldades Eesti ja teiste riikide riigiõigusteadlaste, kohtunike ja teiste väljapaistvate riigiõiguse asjatundjate, samuti doktorantide ning lähedaste valdkondade, iseäranis rahvusvahelise ja Euroopa Liidu õiguse asjatundjate, ajaloolaste, filosoofide ja politoloogide ning nende valdkondade doktorantide originaal- ja tõlgitud teadusartikleid, pakub aastaraamat Eesti riigiõigust mõjutavate küsimuste, arutelude ja suundumuste kriitilist analüüsi. Aastaraamat on mõeldud Eesti riigiõiguse või sellest valdkonnast huvitatud erialaasjatundjatele – õppejõududele, õiguspraktikutele, poliitikutele, juuratudengitele, samuti teistele huvilistele.

Aastaraamatut levitatakse rahvusvaheliselt. Elektroonilisel kujul on see kättesaadav akadeemia veebilehel ja Juridica veebiväljaandes.

Riigiõiguse aastaraamat 2023

Riigiõiguse aastaraamat 2022

Riigiõiguse aastaraamat 2021

Riigiõiguse aastaraamat 2020

Esimene riigiõiguse aastaraamat sisaldab originaal- ja tõlkeartikleid ning on loetav nii paberkandjal kui ka elektroonilisena. Raamat ilmus septembris 2020.

Toimetajad
Madis Ernits
Heiki Loot
Uno Lõhmus
Marju Luts-Sootak
Aaro Mõttus
Lauri Mälksoo

Tegevtoimetaja
Kristel Urke

Nõuandev kogu
Toma Birmontienẹ
Iain Cameron
Peter van Elsuwege
Toomas Kotkas
Jānis Neimanis
Angelika Nussberger
Anita Rodina
Toomas Siimon
Markku Suksi
Katarzyna Szwed
Dainius Žalimas
Ineta Ziemele

Avatud juurdepääs
Aastaraamat on täielikult avatud juurdepääsuga (Open Access).

Aastaraamat rakendab kõigi oma artiklite suhtes kõige vähem piiravat Creative Commons Attribution 4.0 rahvusvahelist litsentsi (CC BY 4.0). Kõik avaldatud artiklid on vabalt kättesaadavad, võimaldades neid lugeda, alla laadida, salvestada, kopeerida, printida ja levitada mis tahes meediumis või vormingus ning teisendada ja edasi arendada, mistahes eesmärgil, sealhulgas ärilisel, tingimusel, et viidatakse algsetele autoritele ja allikale. Seda tehes ei nõuta autoritelt ega kirjastajatelt luba. Täpsemat teavet Creative Commonsi litsentsimistingimuste kohta leiate https://creativecommons.org.

Autoriõigus ja litsentseerimine
Aastaraamat on avatud juurdepääsuga väljaanne ja rakendab kõigile oma artiklitele Creative Commons Attribution 4.0 rahvusvahelist litsentsi (CC BY 4.0) (Creative Commons — Attribution 4.0 International — CC BY 4.0).

Väljaandes kaastöö avaldamiseks ei ole autoriõiguse üleandmine vajalik. Autorid annavad väljaandele litsentsi oma teose avaldamiseks kogu maailmas kõigis kanalites ja formaatides ning identifitseerivad end algse kirjastajana. Lisaks annavad autorid väljaandele õiguse toimetada ja teha oma teostes tehnilisi muudatusi vastavalt sellele, mida toimetus peab vajalikuks väljaandes avaldamiseks. Autoritele (või autoriõiguste valdajale) säilivad täielikud õigused oma teosele, tunnustades selle algset avaldamist väljaandes.

Käsikirjade esitamisega nõustuvad autorid, et artikkel, kui see võetakse vastu ja avaldatakse, saab litsentsi CC BY 4.0 alusel.

Kui artikkel sisaldab kolmandate isikute autoriõigusega kaitstud elemente (joonised, tabelid, fotod vms) kohustub autor hankima nende kasutamise õiguse. Mistahes kasutatud materjali allikad tuleb alati nõuetekohaselt viidata.

Artikli mistahes taaskasutamise või taaslevitamise korral kohustuvad kasutajad või levitajad selgitama litsentsitingimusi, mille alusel teos avaldati.

Eetilised nõuded kaastöödele
Kõik kaastöös esitatud uuringud või metoodikad, mida autorid või institutsioonid on läbi viinud või välja töötanud, on tegelikult läbi viidud või välja töötatud.

Asjakohased uuringud ning metoodikad on vastavalt üldtunnustatud bibliograafilistele ja teaduslikele tavadele nõuetekohaselt viidatud ja tuvastatavad.

Kogu esitatud kaastöö sisu peab olema autorite originaalteos ega tohi plagieerida teiste autorite tööd. Lühikesed tsitaadid teiste autorite töödest tuleb nõuetekohaselt viidata koos tsiteeritud töö täielike bibliograafiliste üksikasjadega. Teose tsiteerimiseks või kopeerimiseks ulatuses, mis ületab motiveeritud mahtu, kohustub autor hankima loa õiguste omanikult.

Teisele väljaandele pole sama kaastöö esitamine lubatud alates kaastöö esitamisest väljaandele kuni selle ilmumiseni või lõpliku tagasilükkamiseni toimetajate poolt.

Autorid peavad vältima teiste teadlaste laimamist.

Kõigi kaasautorite andmed tuleb esitada nõuetekohaselt. Teose kaasautoritena näidatakse isikuid, kes osalesid ja panustasid teose kontseptsiooni ja kavandamisse, koostasid teose sisulised osad ning vastutavad teose analüüsi ja järelduste eest. Teised osalejad, kellel oli väiksem vastutus, tuleks ära näidata ning neid nende panuse eest tunnustada.

Arhiveerimine
Kõiki aastaraamatu avaldatud väljaandeid ja üksikartiklite digikoopiad hoiustatakse Eesti teaduste akadeemias.

Aastaraamatu toimetus ootab asjakohastel teemadel kaastöid eesti, inglise või saksa keeles. Sihtasutus avaldab kord aastas oma veebilehel kutse koos artiklite esitamise tähtajaga.

Enne esitamist peaksid autorid veenduma, et nende kaastöö kuulub väljaande teemavaldkondade hulka.

Autorid peavad järgima aastaraamatu vormistamise ja viitamise reegleid (juhend, pdf).

Esitatud käsikirjale tuleb lisada lühikokkuvõte ja teave autori kohta aastaraamatus kasutatavas stiilis. Käsikirja vormistus peab vastama teadusartikli tavapärastele nõuetele. Artikli vastuvõtmisel palutakse autoritel viia oma käsikiri täielikult vastavusse Aastaraamatu stiiliga.

Artikli maht on 30 000–180 000 tähemärki (koos tühikutega). Raamatuarvustused, konverentsi ettekanded jne võivad olla ka lühemad.

Eesti teadusinfosüsteem (ETIS) liigitab aastaraamatu originaalartiklid kategooriasse 1.2.

Avaldatud artikli eest makstakse autorile honorari.

Esitatud käsikirjad, mida pärast toimetajate esialgset ülevaatamist peetakse väljaandesse sobivaks, kuuluvad eelretsenseerimisele. Käsikiri saadetakse anonüümselt kahele valdkonna asjatundjale arvamuse avaldamiseks. Raamatuarvustusi ja muid originaalseid mitteartikleid vaatavad üle toimetajad. Varem avaldatud artiklite tõlked ei kuulu eelretsenseerimisele.

Eelretsensentidele makstakse tasu.