20. septembril 2023 toimunud seminaril „Polaaruuringud Eestis“ (Polar Research in Estonia) arutati ühist huvi pakkuvaid Arktika ja Antarktika uurimise ja keskkonnakaitsega seotud küsimusi. Seminari korraldasid Eesti teaduste akadeemia ja Ameerika Ühendriikide Suursaatkond Tallinnas.
Globaalsete kliima- ja keskkonnamuutuste kontekstis on polaaraladel, Arktikal ja Antarktikal, eriline tähtsus. Ühelt poolt on neil piirkondadel oluline roll globaalse kliima kujundamisel ning teiselt poolt on just polaaralad kõige tundlikumad globaalsete kliima- ja keskkonnamuutuste suhtes. Polaaralade liustikes ning Gröönimaa ja Antarktika jääkilpides on salvestunud teave sadade tuhandete aastate jooksul toimunud kliima- ja keskkonnamuutuste kohta. Nende tõlgendamine annab meile infot kliimamuutuste mehhanismist ja aitab modelleerida lähima ja kaugema tuleviku võimalikke kliimamuutusi. Uuringud polaaraladel on nii karmi kliima kui raskesti ligipääsetavuse tõttu keerulised ja kallid. Seetõttu on neid võimalik teha vaid tihedas rahvusvahelises koostöös.
Seminari peaesineja, Wilsoni Keskuse Polaarinstituudi vanemteadur Evan Bloom tõi esile, et polaaarteadus on USA huvide keskmes olnud väga pikka aega. Selle rahvusvaheline tähtsus ja riikidevahelise koostöö olulisus on kasvanud seoses kliimamuutustega. Venemaa sõjaline sissetung Ukrainasse on aga tugevalt mõjutanud Arktika-alast teaduskoostööd ja Arktika Nõukogu tegevust. Antarktikas on eri riigid siiski saanud oma uurimistööd jätkata, olles teineteisest vähem sõltuvad. Evan Bloomi sõnul on kindlasti mitmeid võimalusi Eesti ja USA teaduskoostööks mõlemal poolusel ning Eesti teadlastel on võimalus osaleda polaaruuringutes läbi USA ja Euroopa programmide.
Seminari üks eesmärk oli tutvustada olulisimaid Eesti teadlaste uuringute tulemusi ja kaasnevaid probleeme. Seejuures juhtida valdkondlike ministeeriumide ja teadusuuringuid rahastavate institutsioonide, aga ka avalikkuse tähelepanu sellele, et polaaruuringute valdkonna arendamiseks ja järjepidevuse tagamiseks on vajalik senisest suurem riiklik tugi. Lisaks on oluline on motiveerida noori tegelema polaaruuringutega, et uurijatel oleks ka järelkasv. On oluline, et meie tegutsemine selles valdkonnas oleks järjepidev ning jätkuks ka teadlasi, kes nõustavad poliitikuid Eesti seisukohtade kujundamisel rahvusvahelistel aruteludel ja läbirääkimistel.
Siit tulenes ka seminari teine põhieesmärk: veenda meie otsustajaid, et juba 2001. aastal Antarktika lepinguga liitununa peab Eesti ühinema ka selle lepingu keskkonnakaitse (nn Madriidi) protokolliga. „Kuigi Eesti riik on seda korduvalt deklareerinud, siis Madriidi protokolliga liitumine kinnitab, et Eesti panustamisel globaalsete kliima- ja keskkonnaprobleemide lahendamisse on rahvusvaheliselt tõsiseltvõetav,“ ütles teaduste akadeemia Eesti polaaruuringute komisjoni esimees Rein Vaikmäe.
Seminar on huvilistele järelevaadatav akadeemia Youtube´i kanalist.