Täna anti Eesti teaduste akadeemias üle kaks akadeemik Mihhail Bronšteini nimelist majandusteaduste preemiat kolmele teadlasele.
10 000 euro suuruse preemia oluliste ja juba rakendust leidnud majandusteaduslike saavutuste eest said Tartu ülikooli rakendusliku majandusteaduse professor ja rahvusvahelise ettevõtluse ja innovatsiooni õppetooli juhataja Priit Vahter ning sama ülikooli juhtimise professor Maaja Vadi artiklite seeria „Sünergia ja õppimisefektid innovatsiooniprotsessis“ eest.
5000 euro suuruse preemia tähelepanu väärivate uuenduslike majandusteaduslike arenduste eest pälvis Tallinna tehnikaülikooli vanemlektor ja Eesti Panga ökonomist Natalia Levenko artiklite seeria „Ebakindlus ja mõõtmine makroökonoomikas“ eest.
Priit Vahteri ja Maaja Vadi ajavahemikul 2022–2024 ilmunud kolmest artiklist koosnev sari selgitab uudsel moel mitut innovatsiooniprotsessi mitmekesisust kujundavat olulist mehhanismi, mida senine teaduskirjandus on vähe kajastanud. Innovatsiooniprotsessis on sageli otsustavaks asjaolu, kuivõrd ettevõttel on võimekust rakendada oma ressursse sünergeetilise efekti saavutamiseks ja õppimiseks.
Uurimistsükkel näitab ilmekalt, kui olulised on teadmised ja kogemused sellest, kuidas innovatsiooniprotsessi algatada, käigus hoida ning millal ja miks sellest loobuda või seda katkestada. Nii innovatsioonitüüpide üheaegsel kui ka järjestikusel rakendamisel tekib sünergia, mis positiivselt mõjutab organisatsiooni tulemuslikkust. Organisatsiooni soorituse perspektiivist mängib innovatsiooni tüüpide rakendamise järjekord olulist rolli. Organisatsiooni sooritus on parem vaid siis, kui alustatakse tehnoloogilise innovatsiooniga ja seda täiendatakse hiljem organisatsiooni innovatsiooniga. Vastupidine järjekord ei parenda sooritust.
Katkestatud või ebaõnnestunud innovatsioon ei ole vaid raisatud kulu. Tulemused näitavad, et „tark“ katkestamine võib edaspidi viia eduni innovatsioonitegevuses. Leitud õpiefektid piirduvad suuresti innovatsiooniprotsessi varases faasis katkestatud innovatsioonist õppimisega. Mitmepoolsete digitaalsete platvormide uuring illustreerib ettevõtete võimekuste rolli sünergia kujunemisel uute toodete ja teenustega turule tulekul. Uurimistsükli tulemused viitavad sellele, kui oluline on juhtimiskvaliteet ja selle arendamine.
Kolmest auhinnatud artiklist kaks on valminud koos valdkonna tunnustatud kaasautoritega.
Natalia Levenko aastatel 2019–2024 ilmunud kuuest teadusartiklist koosnev sari moodustab ühtse terviku rakendusliku makroökonoomika teemade analüüsimisel, keskendudes turgude dünaamikale, majanduslikule ebakindlusele ning võimalike poliitikameetmete analüüsile ebakindluse mõjude leevendamiseks Euroopa riikides.
Uurimused käsitlevad olulisi majandusprobleeme, millega seisavad silmitsi nii Eesti kui ka teised Euroopa riigid, eriti kriiside ajal ja nende järel. Näiteks parandab autor metoodilise innovatsiooni abil ebakindluse mõõtmist, pakkudes lahendusi, mida saab sarnases kontekstis rakendada ka laiemalt. See hõlmab nii tööjõutulu ootustel põhinevaid ebakindluse mõõdikuid ja nende rolli kodumajapidamiste säästmiskäitumise kujundamisel kui ka prognoosi ebakindluse mõõdikuid, mida kasutatakse laialdaselt makromudelites.
Artiklite seeria pakub praktilisi tööriistu ja teadmisi, mida on hiljem kasutatud näiteks finantsstabiilsuse hindamisel. Ühe sellise näitena on kinnisvarahindade tasakaalustamatuse mudel, mille järgi vajavad eluasemehindade tsüklid majanduse jätkusuutlikkuse toetamiseks stabiliseerimist. Teiseks on autor välja töötanud empiirilise lähenemise, mis võimaldab kvantifitseerida eluasemelaenudele kehtestatud piirangute mõju krediidikasvule ja hinnata nende piirangute tõhusust.
Natalia Levenko teadustöö tulemused on olulised majandusliku järjepidevuse ja poliitikakujunduse mõistmisel ebakindlatel aegadel, pakkudes raamistikku nende keeruliste väljakutsete lahendamiseks. Töö tulemusi saab pidada oluliseks pidepunktiks rakendusliku makroökonoomika teemade käsitlemisel.
Preemia pälvinud artiklitest neli on valminud kaasautoritega ja kaks Natalia Levenko ainuautorluses.
Hindamiskomisjoni esimees, akadeemik Urmas Varblane tõi esile, et konkurss pakub Eesti majandusteadlastele suurepärast võimalust tutvustada tehtud tööd. „Sel aastal esitatud taotluste tase oli väga kõrge. Meie majandusteadlaste tööd on jõudnud maailma esikümnesse kuuluvatesse teadusajakirjadesse erinevates valdkondades, näiteks makroökonoomikas, innovatsiooniuuringutes ja juhtimises. Loodame väga, et akadeemik Mihhail Bronšteini perekond jätkab seda konkurssi ka edaspidi, sest tänavu paistsid eriti silma noored majandusteadlased, esitades kaheksa eriilmelist ja väga heal tasemel taotlust.“
Akadeemik Mihhail Bronšteini (23.01.1923–09.04.2022) nimeliste majandusteaduste preemiatega tunnustatakse Eesti majandusteadlaste teoreetilisi arendusi ja nende edukaid rakendusi. Tänavu anti preemiad välja juba kolmandat korda. Preemiate algataja ja finantseerija on Mihhail Bronšteini perekond.
Preemiate üleandmise sündmust saab järele vaadata siin.
Ürituse fotogalerii (pildistas Sven Tupits)