Täna toimus Eesti Teaduste Akadeemia presidendi Mart Saarma inauguratsioonitseremoonia. Ametiketi asetas akadeemia presidendile kaela Eesti Vabariigi president Alar Karis.
Mart Saarma keskendus inauguratsioonikõnes teaduste akadeemia ees seisvatele ülesannetele. Ta sõnas, et Eesti ühiskonnal on ees keerulised ajad, kus sõja tõttu Euroopas kasvavad meie riigikaitse kulutused, ühiskond vananeb ja sotsiaalkulutused samuti tõusevad. „Samas oleme silmitsi globaalsete kliimamuutuste, võimalike uute pandeemiate ja inimeste vananemisega seotud haiguste kasvuga. Kõigele lisaks on Eesti majandus paigal tammumas. See kõik viib mind järeldusele, et lisaks alusuuringute edendamisele on vaja suurendada akadeemia osa rakendusteaduste ja innovatsiooni edendamisel.“
Akadeemia kandvate ülesannetena tõi Mart Saarma esile teaduse edendamise, teadusmõtte levitamise, teadussaavutuste ning uute tehnoloogiate tutvustamise ja selgitamise rahvale. Lähitulevikus saavad teaduse ja innovatsiooni märksõnadeks uued ravimid ja meditsiinitehnoloogiad, rohelised tehnoloogiad, tehisaru, uus põllumajandus ja uued toiduained, uued materjalid ning uued energiaallikad.
President Saarma rõhutas, et tehisintellekt on üks suuremaid innovatsioone, mida me ei tohi maha magada. Selle rakendamine Eesti ettevõtetes võiks olla see võluvits, mis toob kaasa oodatud tehnoloogilise muutuse. „Kõik märgid viitavad sellele, et peaksime nüüd tugevalt panustama tehisintellekti arendamisele Eestis. See peaks toimuma uut moodi, nii et alusuuringute avastused leiaksid kiiresti rakenduse. See eeldab ülikoolide ja ettevõtete tihedat koostööd ja minu meelest erilist riiklikku programmi. Tehisintellekti alased innovatsioonid leiavad kiiresti rakendust ning vastavad tooted ja teenused jõuavad kiiresti ka maailmaturule.“
Teaduste akadeemial peaks presidendi sõnul olema riigi teadus- ja arenduspoliitika väljatöötamisel ja rakendamisel palju aktiivsem ja nähtavam roll. „Kindlasti peab akadeemia looma regulaarse sideme valitsuse, Riigikogu ja Europarlamendi Eesti saadikutega. Üha enam on vaja tähtsate poliitiliste otsuste tegemisel tugineda teadusele ja tunda uusi tehnoloogiaid.“
Mart Saarma pakkus Eesti edasise arengu seisukohalt ülimalt tähtsa teaduse ja arendustegevuse püsivaks ja ennustatavaks rahastamiseks kolm võimalust. Esiteks, kui Eesti võtaks laenu ning investeeriks teadus- ja arendustegevusse igal aastal 50 miljonit eurot juurde, tähendaks see kümne aastaga meie riikliku rahastuse kahekordistamist. Teiseks, on vaja panustada teadus- ja arendustegevust toetavate fondide loomisele. Kolmandaks, nii maailmas ja ka meie naaberriikides on rahvusvahelisi fonde, kust ka Eesti teadlased ja firmad saavad uurimistoetust taotleda.
President Alar Karis ütles oma sõnavõtus, et üks endast lugupidav ning teadmisi väärtustav riik on mõeldamatu teaduste akadeemiata. Laiemad muutused ühiskonnas tähendavad, et kunagi ei saa lõppeda akadeemia enesemõtestamise töö. „Ühiskonna muutumine väljendub ka selles, et eri hetkedel vajavad akadeemia tähelepanu ja tuge erisugused ühiskonnarühmad. Kord tuleb häälekalt seista teadlaste eest, siis toetada poliitikuid tarkades otsustes, siis tuleb aeg anda hoogu ettevõtjatele. Muutumatu on vaid see, et alati tuleb otsida kontakti rahvaga.“
Teaduste akadeemia eelmine president Tarmo Soomere sõnas oma kõnes, et Eesti on üks väiksemaid rahvakilde ja riike maailmas, kus on olemas korralikult toimiv ja riiki toetav teaduste akadeemia. „Akadeemiate loomise protsess maailmas jätkub. Tekkivad noored riigid kaaluvad, kas luua oma akadeemia. Selles kontekstis on Eesti Teaduste Akadeemia kui lakmuspaber, mille poole vaadatakse ja mille toimimine, edu või ebaedu võib paljude jaoks olla oma riigi tuleviku jaoks oluline näide. Kui ühe väikese riigi teaduste akadeemia toob riigile kasu, siis on teistelgi julgem akadeemia loomise otsust teha ja põhjendada. Kui aga meie osutume kasutuks või koormaks, võib nii mõnigi meiega võrreldav riik sellisest teaduse viimast sõna konsolideerivast ning teadust arendavast ja esindavast struktuurist loobuda.“
Sõnavõttudega esinesid Helsingi Ülikooli kantsler, professor Kaarle Hämeri, Tartu Ülikooli genoomika ja biopankade professor, akadeemik Andres Metspalu, Helsingi Ülikooli biotehnoloogia instituudi direktor, professor Juha Huiskonen, Tallinna Tehnikaülikooli emeriitrektor Andres Keevallik, Leedu Teaduste Akadeemia president Jūras Banys ja Läti Teaduste Akadeemia president Ivars Kalviņš.
Mart Saarma valiti akadeemia kümnendaks presidendiks 9. oktoobril 2024 ja tema viieaastane ametiaeg algas 8. detsembril. Ta on Helsingi Ülikooli biotehnoloogia instituudi teadusdirektor ja valiti Eesti Teaduste Akadeemia liikmeks 1990. aastal molekulaarbioloogia alal. Tema uurimistöö peasuund on närvisüsteemi arengu ja närvirakkude surma mehhanismide uurimine ning neurodegeneratiivsete haiguste ravis närvikasvufaktorite kasutamise võimaluste uurimine.
Kõnede terviktekstid
Mart Saarma inauguratsioonikõne
Alar Karise kõne
Tarmo Soomere kõne
Inauguratsioonitseremooniat saab järele vaadata siit.
Piduliku sündmuse fotogalerii (pildistas Reti Kokk)