Finaal-galaõhtu toimub reedel, 11. veebruaril algusega kell 18. Ülekanne on järelvaadatav teaduste akadeemia Youtube'i-kanalis. Otselingid finalistide ettekannetele vt allpool, finalistide tutvustuste juures.
KONKURSI FINALISTID
Finaliste on sel hooajal kokku 17. Nende lühitutvustused siin lehel on tähestikulises järjekorras.
Erik Alalooga
Eesti muusika- ja teatriakadeemia, teatrikunst
Brikolaaž kui protsessimeetodi rakendamine postdramaatilises teatris
Erik Alalooga (1974) on skulptor, eksperimentaalmuusik ning etenduskunstnik, kes on peamiselt tuntud analoog-tehnoloogiliste lahenduste poolest oma loomingus. Aastast 2005 on ta loomingulise fookuspunkti asetanud inimese ja masina vahetu füüsilise suhte uurimisele ja rakendamisele.
Alalooga lõpetas Eesti kunstiakadeemia skulptuurieriala bakalaureuseõppe (2002) ning interdistsiplinaarsete kunstide (IDK) magistriõppe (2004). Praegu omandab ta doktorikraadi EMTA-s teatrikunsti erialal.
Karin Bachmann
Eesti Kunstiakadeemia, arhitektuur ja linnaplaneerimine
Rikas linn, vaene linn
Karin Bachmann on maastikuarhitekt, õppinud EKA magistriastmes urbanistikat, käsil on doktorantuur. Erialapraktikuna (tegev büroos Kino) on koos kolleegidega keskendunud poollooduslike koosluste temaatikale: kuidas looduslikke protsesse linna haljasalade toimimisse kaasata ja kehtivaid haljastusnorme mitmekesistada. Kureeritud Elurikkus on koos Anna-Liisa Undi ja Merle Karro-Kalbergiga välja töötatav metoodika; töö käigus katsetatakse Tartu parkides erinevaid elurikkuse tõstmise viise.
Taavet Jansen
Eesti kunstiakadeemia, kunsti ja disaini õppekava
Virtuaalne on ka reaalne
Taavet Jansen töötab lavaruumi, liikuva keha ja generatiivse video keskkonnas. Viimastel aastatel on ta liikunud veebikeskkonda ja tema uurimistöö Eesti kunstiakadeemia doktorandina keskendub kohalolutunde loomisele juhul, kui sündmus on digitaalselt vahendatud. Õppejõuna töötab ta TÜ Viljandi kultuuriakadeemias videokujunduse ja multimeedia lektorina ning Taavet on ka platvormi e⁻lektron üks vedajatest.
Kirke Karja
Eesti muusika- ja teatriakadeemia, jazzmuusika
Jazzmuusika kompositsioonist ja improvisatsioonist protsessimuusikale omaste elementidega
Kirke Karja (1989) on lõpetanud klassikalise klaveri bakalaureuse ning jazzmuusika magistrantuuri Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias. Praegu täiendab ta end Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia doktorantuuris Kerri Kotta ja Kristjan Randalu juhendamisel ning töötab õpetaja, helilooja ja pianistina. Ta juhib mitmeid ansambleid, näiteks Kirke Karja Quartet, Karja/Renard/Wandinger ja Captain Kirke and the Klingons. Ta on välja andnud seitse albumit originaalmuusikaga.
Miriam Koppel
Tartu ülikool, füüsikaline keemia
Vesiniku hoiustamine – võti rohelisemasse tulevikku
Miriam on Tartu ülikooli keemia instituudi doktorant ning ta teeb oma teadustööd füüsikalise keemia õppetoolis. Tema doktoriprojekt on seotud rohepöördega - täpsemalt uurib ta vesiniku hoiustamise meetodeid efektiivseks energia salvestamiseks. Teadus- ja õppetöö kõrvalt viib Miriam läbi praktikume ja on tegelenud ka teaduse populariseerimisega. Vabal ajal meeldib Miriamile lugeda ning ta on raamatuklubi liige – lemmikautorite hulka kuuluvad nii Stieg Larsson kui ka Andrus Kivirähk.
Robert Krautmann
Tallinna tehnikaülikool, keemia- ja materjalitehnoloogia
Päikeseelement värkvõrguseadmete toiteallikaks
Robert Krautmann on Tallinna tehnikaülikooli materjalitehnoloogia doktorant. Materjaliteadust Tartu ülikooli läks Robert õppima huviga rohetehnoloogiate vastu. Täna arendab Robert oma doktoritöös uudsetel materjalidel põhinevaid päikesepatareisid, mida on odav toota ja mis leiaksid laiemat rakendust. Päikeseenergeetika õpingute jooksul on Robert täiendanud ennast valgusküllases Singapuris ja tööstuslikus Saksamaal.
Pille-Riin Meerits
Tartu ülikool, liikumis- ja sporditeadused
Kuidas saaksime toetada laste vabal ajal liikumist
Pille-Riin on geenitehnoloogia taustaga liikumis- ja sporditeaduste doktorant. Ta tegeleb sellega, kuidas lapsevanemad saaksid suurendada oma laste sisemist motivatsiooni vabal ajal rohkem liikuda. Laste kehaline aktiivsus ei ole tänapäeval piisav ning kahjuks on see ka täiskasvanueas terviserisk. Pille-Riin on ka ise kolme lapse ema ja soovib anda oma lastele eluks kaasa head terviseharjumused. Teda motiveerib, et ta saab aidata ka teistel vanematel oma laste kehalist aktiivsust toetada.
Kadri Mettis
Tallinna ülikool, digitehnoloogiad
Mobiilne õuesõpe hajutatud õpikeskkonnas
Kadri Mettis on Tallinna ülikooli digitehnoloogiate instituudi doktorant. Oma doktoritöös uurib nutitelefonide kasutamist õuesõppel. Lisaks töötab ta väikese koormusega Tallinna Balletikoolis keemiaõpetajana. Ta ongi oma hariduselt gümnaasiumiastme keemia- ja bioloogiaõpetaja. Tööalaselt saab teda iseloomustada sõnadega töökas ja sihikindel. Kadri ei karda endale seada pidevalt uusi väljakutseid ja öelda uutele pakkumistele „jaa“. Ühtlasi on see omadus ka tema sõnul tema hukatuseks.
Renee Pesor
Estonian Business School, juhtimine
Suurfirmad kaotavad miljoneid
Renee Pesor on Estonian Business Schooli nooremteadur, juhtimisteaduste doktorant ning majandusteaduse ja kvantitatiivsete uurimismetoodikate lektor. Lisaks on ta ka Vastustundliku Ettevõtluse Foorumi indeksi hindaja ning konsultant. Tema uurimistöö on seotud ettevõtete vastustundlikkuse mõju hindamisega ettevõtete finantstulemuslikkusele, mida on peagi avaldamas Routledge'i kirjastus raamatu „Business With a Conscience A Research Companion“ peatükina.
Marii Rasva
Eesti maaülikool, tehnikateadus
Maakasutuse koondumine
Kasvanud üles väikeses maakohas Saaremaal, on Marii alati huvi tundnud maa ja sellega seonduva vastu. Maa on see, mis meid toidab ning toiduga ei mängita! Sellest põhimõttest lähtuvalt peab Marii oluliseks, et maaga majandataks vastutustundlikult ning see oleks kättesaadav ka noortele. Doktoritöö teemaks on „Maaomandi ja -kasutuse muutuste mõju jätkusuutlikule ja säästlikule maakasutusele“. Lisaks töötab Marii Eesti maaülikoolis maakorralduse assistendina ja õpetab tudengitele geoinformaatikat.
Leenu Reinsalu
Keemilise ja bioloogilise füüsika instituut, geenitehnoloogia
Kust kasvaja endale energiat saab?
Leenu Reinsalu on kasvajaid uuriv noorteadlane KBFI-s ning geenitehnoloogia doktorant TalTechis. Leenut on lapsest saadik huvitanud meditsiin ning soovist inimkonda aidata, otsustas ta juba bakalaureuse õpingute alguses suunata kõik oma teadmised ja oskused vähiuuringutesse.
Tema põhiline huviobjekt on soolevähk ning oma teadustöö tulemusena loodab Leenu leida võimaluse, kuidas saaksime jätta kiiresti jagunevad vähirakud nälga ja seeläbi ravida miljoneid patsiente üle maailma.
Lydia Risberg
Eesti keele instituut, keeleteadus
Sõnatähenduste uurimine aitab keelekorraldusel ajaga kaasas käia
Lydia lõpetas 2016. aastal Tallinna ülikooli keeleteaduse ja keeletoimetamise eriala magistriõpingud cum laude. 2019. aastast töötab ta Eesti keele instituudis nooremteadurina ja on Tartu ülikoolis eesti keeleteaduse eriala doktorant. Ta uurib sõnade tähendusi ja tegeleb keelekasutuse andmetele tuginedes keelekorralduse ajakohastamisega. Enne keeleteadusesse kannapöörde tegemist oli Lydia üks Tartu Elektriteatri asutajatest ja projektsionistina näitas ta kinopublikule väärtfilme.
Jasper Ristkok
Tartu ülikool, füüsika
Uus energiaallikas: tuumasünteesireaktor
Jasper on 1. aasta füüsika doktorant Tartu ülikoolis. Hetkel töötab õpingute kõrvalt Tartu õlikoolis õppeassistendina ja Praktikalis sisuloojana, et parandada põhikooli füüsikaõpet. Ta peab oma elu eesmärgiks enese arendamist ning võimalikult paljude emotsioonide ja kogemuste saamist, mis samas aitaksid inimkonda edasi. Seepärast tahab ta saada teadlaseks ning just seetõttu teeb parasjagu teadust tuumasünteesireaktoreid arendades.
Alina Roštšinskaja
Tartu üikool, pediaatria
Robotid tõttavad lastele appi
Alina on värskelt lõpetanud arstiteaduskonna. Sellest sügisest on ta esimese aasta doktorant ning ka arst-resident pediaatria erialal. Suurem teadushuvi tekkis tal juba üliõpilasena, V kursusest alates osales ta aktiivselt lasteneuroloogia-alases teadustöös. Doktoritöös ongi ta ühendanud enda jaoks kõige südamelähedasemad teemad: lapsed, neurorehabilitatsiooni ja robotid. Alina usub, et tänapäeval peab laste taastusravi olema eeskätt atraktiivne ja motiveeriv, et tagada ka hea ravisoostumus.
Linda Helene Sillat
Tallinna ülikool, digitehnoloogiad
Digipädevus luubi all
„Kui Linda emaga ülikooli jõudis, oli ta 6-aastane ja teadis juba siis, et temast saab teadlane.“ Linda Helene Sillat alustas oma teekonda lasteaiaõpetajana ning tänaseks on ta Tallinna Ülikooli digitehnoloogiate instituudi Haridustehnoloogia keskuse nooremteadur. Kus viimased 7 aastat on ta keskendunud peamiselt digipädevuse mõistmisele. Tema uurimuse fookuseks on haridustöötaja digipädevuse hindamine ning alternatiivsete hindamismeetodite kirjeldamine Eesti hariduse kontekstis.
Rasmus Sinivee
Tallinna ülikool, loodus- ja terviseteadused
Sotsiaalmeediasõltuvus – müüt või tegelikkus?
Rasmus Sinivee on Tallinna ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi doktorant tervisekäitumise ja heaolu erialal. Samuti töötab ta Sotsiaalministeeriumis tervise- ja tööministri nõunikuna. Ta omandas samas ülikoolis rakenduskõrghariduse noorsootöö erialal ning magistrikraadi kommunikatsiooni erialal. Oma teadustöös uurib ta Katrin Tiidenbergi ja Merike Sisaski juhendamisel sotsiaalmeediasõltuvuse ja tervisekäitumise seostavaid diskursuseid.
Tiia Sõmer
Tallinna tehnikaülikool, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia
Küberkuritegevuse modelleerimine
Tiia Sõmer on Tallinna tehnikaülikooli doktorant. Eelnevalt on ta töötanud üle 25 aasta Eesti kaitsejõududes. Tema uurimisvaldkonnaks on küberkuritegevuse modelleerimine, mis võimaldab neid ennetada ja vastumeetmeid välja töötada. Edaspidi plaanib uurida küberkuritegevuse ökosüsteemi ja majandust ning kuriteo ohvrite tegutsemist. Lisaks on ta koostanud gümnaasiumi küberkaitse õppematerjale, õpetanud üldhariduskoolides ning kirjutanud artikleid Eesti ajakirjanduses. Tiia on ka kutseline mesinik