Ilmusid Eesti Teaduste Akadeemia kirjastuse ajakirjade 2021. a esimesed numbrid

2021. aastal täitub 70 aastat teadusajakirja Proceedings of the Estonian Academy of Sciences esimese numbri ilmumisest.
Ajakiri Proceedings alustas ilmumist 1952. aastal, neli numbrit aastas. Nii on see jätkunud praeguseni. Ajakirja antakse välja koostöös Eesti Teaduste Akadeemia, Tartu Ülikooli, Tallinna Tehnikaülikooli, Tallinna ülikooli ja Eesti Maaülikooliga, vastutav väljaandja on Eesti Teaduste Akadeemia Kirjastus. Kõik avaldatud artiklid on tasuta kättesaadavad Eesti Teaduste Akadeemia Kirjastuse kodulehelt või andmebaaside kaudu. Juubeliaastal jätkame nii Eesti kui ka välismaa teadlaste artiklite avaldamist.

Toimetiste selle aasta avanumbris ilmub 10 artiklit, mille autoriteks on 26 Eesti ja 16 välismaa teadlast. Esindatud on kaheksa teadusvaldkonda: Bacteriology, Chemistry, Control Theory, Decontamination Sensing, Mathematical Physics, Mechatronics and Electrical Engineering, Network Communications, Recycling.

Alljärgnevalt mõned väljavõtted artiklitest.

Akadeemikud, ajakirja peatoimetaja Jaak Järv ja teadustoimetaja Jüri Engelbrecht rõhutavad juubeliväljaande sissejuhatavas artiklis, et ajakiri on viimase aastakümne jooksul omandanud hea rahvusvahelise maine just tänu teadusringkonna toetusele, pühendunud toimetajatele ja tehnilise personali oskustele. Eesti võib olla uhke, et ajakirja Proceedings leiab mitmetest olulistest andmebaasidest, sealhulgas Web of Science ja Scopus. Samuti on ajakiri avatud ligipääsuga ajakirjade andmebaasis (DOAJ). Artiklid on lugejatele elektrooniliselt kättesaadavad juba enne ajakirja trükiversiooni ilmumist. https://doi.org/10.3176/proc.2021.1.05

Jüri Engelbrecht ja kaasautorid on uurinud, kuidas füüsika põhiseaduste baasil saab modelleerida närvikiududes levivaid multikomponentseid signaale. Ülevaade kajastab füüsikaseaduste, pideva keskkonna mehaanika jäävusseaduste ja matemaatilise füüsika põhivõrrandite kasutamist närvikiududes leviva mitmekomponendilise signaali modelleerimisel. Interdistsiplinaarsus võimaldab füüsika, matemaatika ja elektrofüsioloogia põhimõisted ning ideed ühtseks tervikuks siduda. https://doi.org/10.3176/proc.2021.1.02

Anton Rassõlkin ja kaasautorid on esitanud analüüsi digitaalsete kaksikute uuenduslike rakendusvõimaluste kohta elektriinseneerias. Erilist tähelepanu pälvib nende rakendamine elektrienergia muundussüsteemide rikkediagnostikas ja prognostikas. https://doi.org/10.3176/proc.2021.1.03

Nguyen Thanh Tung et al. artiklis on esmaskordselt uuritud Vietnamis kasvava taime Balanophora fungosa varietas globosa keemilist koostist ja bioloogilist aktiivsust. https://doi.org/10.3176/proc.2021.1.01

Ott Rebane koos kaasautoritega on uurinud uut meetodit patogeenide hävitamisel vesinikperoksiidauru abil. See nähtus võimaldab luua fotoonika sensorid, millega oleks vesinikperoksiidaurul põhineva puhastusprotseduuri efektiivsust võimalik reaalajas mõõta. https://doi.org/10.3176/proc.2021.1.06

Tanel Mullari ja Ülle Kotta uurivad oma artiklis lineariseeritavust olekuteisenduse abil. https://doi.org/10.3176/proc.2021.1.09

Abrar Hussain et al. ülevaateartiklis on analüüsitud tarbijale mõeldud kaubanduslikke tekstiilmaterjale, nende ringlusse võttu ja rakendusi. https://doi.org/10.3176/proc.2021.1.07

Qiong Wu artiklis on keskendutud Sõidukite Interneti (IoV) kommunikatsioonisõlmede autentimismehhanismile. https://doi.org/10.3176/proc.2021.1.04

Saleh H. Salmen ja kaasautorite artiklis on uuritud filtrit läbivate bakterite isoleerimist Kuningas Saudi ülikooli haigla hambaravikliinikutes, kogudes pinnaproove tööruumide erinevatelt pindadelt. https://doi.org/10.3176/proc.2021.1.08

Fu Xingjian ja Pang Xinrui uurivad oma artiklis robustset H∞­meetodil põhinevat veakindlat juhtimist parameetriliselt ebatäpsete stohhastiliste ajalise hilistumisega Markovi hüppesüsteemide jaoks. https://doi.org/10.3176/proc.2021.1.10

Teadusajakirjal Estonian Journal of Earth Sciences on sünnipäev – 2021. aastal ilmub 70. aastakäik.
Algus oli küll teise nime all ja teises vormis ‒ 1952. a ilmavalgust näinud Eesti NSV Teaduste Akadeemia Toimetised kattis kõik teadusvaldkonnad ning esimesel aastal ilmus vaid üks geoloogiaga seonduv artikkel. On siiski tähelepanuväärne, et selles artiklis käsitletud temaatika on jätkuvalt aktuaalne – termaalne analüüs aitab täna selgitada Eesti fosforiidi heterogeensust ja selle põhjusi. Sama võib öelda paljude teiste geoloogiaalaste artiklite kohta, mida viidatakse aastakümneid pärast nende ilmumist. Juubeliaasta esimese numbri eessõnas on esitatud lühiülevaade ajakirja ajaloost. Neli teadusartiklit on seekord keskendunud Balti regiooni aluspõhja geokeemia, paleontoloogia ja stratigraafia küsimustele.

Per Ahlberg ja kaasautorid uurisid Ölandi saare puursüdamikus Kambriumi ajastu trilobiitide levikut ja süsiniku isotoopkoostist. See andis unikaalse võimaluse kalibreerida kemo- ja biostratigraafilist andmestikku ning teha järeldusi sündmuste ajalise järgnevuse kohta. https://doi.org/10.3176/earth.2021.03

Rutt Hints ja kolleegid kirjutavad oma artiklis Kirde-Eesti Ordoviitsiumi ajastu mustast kildast (graptoliitargilliidist), mis sisaldab uraani, molübdeeni ja vanaadiumi. Metallidega rikastumine toimus nii settimise ajal kui järgselt pool-avatud geokeemilises keskkonnas ning seda mõjutasid oluliselt orgaanikarikka muda algsed omadused. https://doi.org/10.3176/earth.2021.04

Ervīns Lukševičs kirjutab Läti Devoni ajastu rüükalade fossiilidest, mis aitasid rekonstrueerida fülogeneesimustreid ja paleo-ökosüsteeme. Uued andmed näitavad, et Balti Devoni merel oli biogeograafiline ühendus Reini kildamägede piirkonna settebasseiniga. https://doi.org/10.3176/earth.2021.01

Karin Truuver, Tõnu Meidla ja Oive Tinn analüüsivad oma artiklis Ordoviitsiumi ajastu lõpu ostrakoodifaunade dünaamikat Baltoskandias. Autorid näitavad, et massiline väljasuremine algas varem kui üldiselt arvatud ning et spetsiifiline ostrakoodikooslus oli samaaegne globaalse Hirnantia faunaga ning süsiniku isotoopsündmuse maksimumiga. https://doi.org/10.3176/earth.2021.02

Värske Tramese numbri avab David Ramiro Troitiño ja Tanel Kerikmäe (TalTech) artikkel Katalooniast, mis käsitleb Euroopa Liidu, Hispaania ja Kataloonia kolmepoolseid suhteid, Euroopa natsionalismi, integratsiooni ja disintegratsiooni. https://doi.org/10.3176/tr.2021.1.01

Merle Taimalu ja kaasautorite (Tartu ülikool ja Ida-Soome ülikool) artikkel räägib sellest, milleks valida õpetaja karjäär. Artikkel võrdleb Eesti ja Soome üliõpilaste karjäärivaliku motivatsiooni faktoreid. Soome üliõpilased hindasid kõrgemalt õpetajakutsega seotud rahulolu, staatust ja palka. Eesti üliõpilased pidasid olulisemaks kompetentsust ja töö raskust. https://doi.org/10.3176/tr.2021.1.02

Hadeel Ghaleb Abbas uurib Mesopotaamia tsivilisatsiooni mõjusid araablaste religioonile enne islamit (Iraak). https://doi.org/10.3176/tr.2021.1.03

Ebrahim Mohammed Alwuraafi artikkel räägib Jeemeni juutide tagakiusamisest ja igatsusest Ali Al-Muqri romaani „Kena juut“ (2009) põhjal (Saudi Araabia). https://doi.org/10.3176/tr.2021.1.04

C. G. Chidume et al. Artikkel käsitleb seppade rolli Aafrika koloniseerimise eelsetes sõdades (Nigeeria ja Suurbritannia). https://doi.org/10.3176/tr.2021.1.05

Emmanuel C. Anizoba ja Anthony Onyedika Onyeume artikkel käsitleb traditsioonilisi jumalakummardamise süsteeme igbode juures Nigeerias (Nigeeria). Artikli autorid soovitavad igbo paganliku jumalakummardamise elemendid integreerida kristlusega. https://doi.org/10.3176/tr.2021.1.06

Tramese numbri lõpetab Pekingi rahvusvaheliste uuringute ülikooli professori Gao Jingyi artikkel hiina keele ajaloolise fonoloogia uurimise kahe koolkonna võrdlusest ja nendevahelise lõhe ületamise võimalustest. Hiina lingvistika koolkonna autorid lähtuvad Hiina keeleteaduse kahetuhande aastasest ajaloost. Deskriptivistide koolkond kasutab küll eelneva koolkonna tulemusi, kuid rakendab hiina keele uurimisele Lääne keeleteaduse meetodeid. Probleemiks on see, et need kaks koolkonda omavahel ei suhtle. Gao on estofiil, kes valdab vabalt eesti keelt ja on omandand doktorikraadi Tartu ülikoolis. https://doi.org/10.3176/tr.2021.1.07

Linguistica Uralica 2021. aasta märtsinumbris on üks silmapaistvamaid Moskva keeleteadlase Nikita Muravjovi artikkel, milles uuritakse handi keele Kazõmi murde samaaegsust väljendavaid konstruktsioone, eriti kahe infiniitse konstruktsiooni tähenduse ja funktsioonide erinevust. Ta osutab, et neid kaht konstruktsiooni ei tarvitata mitte ainult selleks, et eristada hetkelist samaaegsust (x toimus siis, kui y toimus) mingit vahemikku hõlmavast samaaegsusest (x toimus seni, kuni y toimus), vaid ka evidentsiaalsuse väljendamiseks: ainult üht neist eelistatakse evidentsiaalsetes, modaalsetes ja muudes subjektiivsetes kontekstides, kus kõneleja saab pealauses väljendatu puhul lähtuda järeldustest, oletustest, kujutlusvõimest või millestki, mida on mujalt kuulnud. https://doi.org/10.3176/lu.2021.1.04

Uues numbris leiame Tallinna tehnikaülikooli ja Tartu ülikooli teadlaste ühistööna huvitava artikli „Carbon dioxide sequestration in power plant Ca-rich ash waste deposits“. Kristjan Lebeni ja kaasautorite artikkel on fokuseeritud põlevkivituha CO₂ sidumisvõimele. Süsiniku neutraalsuse ja kliima tulevaste eesmärkide saavutamiseks otsitakse erinevaid CO₂ sidumise rakendatavaid võimalusi. Tööstusjäätmed, mis sisaldavad rohkesti keemiliselt aktiivseid leelismetalli oksiide, peetakse potentsiaalseks CO₂ sidumise materjaliks. Selliseks materjaliks on ka põlevkivituhk. Autorid näitavad, et elektrijaamade tuhajääkide CO₂ sidumismäär on hetkel 51kg CO₂ tonni hüdreeritud põlevkivituha kohta, aga sidumispotentsiaal kuni 200 kg. https://doi.org/10.3176/oil.2021.1.04

Artu Ellmann ja kaasautorid uurivad oma artiklis, kuidas mobiilse skaneeriva mõõtevahendiga saab põlevkivikaevandust mõõdistada. https://doi.org/10.3176/oil.2021.1.03

Sylvester Ofili ja Alvar Soesoo artiklist saame uusi teadmisi Nigeeria põlevkivist ja põlevkivi erinevate materjalide pürolüüsi kineetikast. https://doi.org/10.3176/oil.2021.1.01