Ilmus teine riigiõiguse aastaraamat. Võrreldes 2020. aastal ilmunud esimese aastaraamatuga, on selles aastaraamatus rohkem algupäraseid töid.
Aastaraamatu koostamise esmaseks allikaks olid Eesti esimese põhiseaduse sajandale aastapäevale pühendatud 36. õigusteadlaste päevadel peetud ettekanded. Tartu ülikooli professor Marju Luts-Sootaki ja Euroopa Kohtu endise kohtuniku Allan Rosase artiklid põhinevad õigusteadlaste päevade peaettekannetel ning Hesi Siimets-Grossi artikkel õigusajaloo paneelis esitatud ettekandel. Riigiõiguse „ajavaimu“ edasiandmiseks avaldatakse õigusteadlaste päevi lõpetanud plenaaristungi arutelu, milles vaadati põhiseaduse tulevikku ja arutleti põhiseaduse arendamise üle. Vandeadvokaat Hannes Vallikivi ning Riigikohtu endised esimehed Uno Lõhmus ja Priit Pikamäe jätkatavad oma artiklitega õigusteadlaste päevade riigiõiguse paneeli arutelu põhiseaduslikkuse järelevalve teemal. Esmakordselt avaldatakse Eugen Maddisoni ja Oskar Angeluse kirjutatud 1920. aasta põhiseaduse kommentaari tõlge eesti keelde. See algupäraselt saksakeelne teos on esimene Eesti põhiseaduse terviklik kommentaar ja loodetavasti leiab see nüüd tee laiema lugejaskonnani.
Aastaraamatus jagub tähelepanu teistelegi teemadele. 2020. aastal tähistati pidulikult ka saja aasta möödumist Tartu rahulepingu sõlmimisest. Sel puhul ilmub aastaraamatus Hent Kalmo käsitlus Eesti riigi de iure rahvusvahelisele tunnustamisele aluse pannud lepingu kõige olulisemast osast – artiklist II. Ühte Eesti poliitikas paaril viimasel aastal päevakorras olnud teemat meenutab Maris Kuurbergi artikkel, milles antakse ülevaade Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikast seksuaalset sättumust ja soolist identiteeti puudutava diskrimineerimise keelu kohta. Samuti jätkab aastaraamat tõlgete avaldamist ja sisaldab esmakordselt arvustuse rubriiki.
Aastaraamat avaldatakse elektroonilisel kujul ka ajakirja Juridica veebiväljaandes, kus sellele on tasuta juurdepääs.
2020. aastal ilmumist alustanud aastaraamatu üheks eesmärgiks on anda ülevaade Eesti riigiõigusliku mõtlemise hetkeseisust ning parajasti olulistest riigiõiguse probleemidest.
Aastaraamatut väljaandev riigiõiguse sihtkapital loodab, et raamatu järjepidev ilmumine innustab riigiõigusest rohkem kirjutama ja ergutab mõttevahetust riigiõiguse teemal, aidates sel viisil kaasa Eesti riigiõigusteaduse arengule.ergutab mõttevahetust riigiõiguse teemal, aidates sel viisil kaasa Eesti riigiõigusteaduse arengule.