Täna esitletakse Eesti teaduste akadeemias raamatut „Eesti Vabariigi preemiad 2024“, mis koondab lood riigi teaduspreemiate, F. J. Wiedemanni keeleauhinna ning spordi-, kultuuri- ja hariduspreemiate laureaatidest.
Teaduspreemia laureaadid kirjutasid oma töödest ise. Saame lugeda, kuidas akadeemik Jakob Kübarsepp on teinud tööd materjalide kulumiskindluse uurimisel ning kuidas akadeemik Raivo Uibost sai kaasaegse kliinilise immunoloogia alusepanija. Jaan Aru kirjutab tehisarust ning võrdleb seda inimmõistusega. Viljar Jaks peegeldab oma artiklis uuenduslikke viise, kuidas nahahaavu parandada, Peep Palumaa aga võimalusi Alzheimeri tõvele vastu astumiseks. Tallinna tehnikaülikooli teadlased eesotsas akadeemik Dmitri Vinnikoviga seletavad, millised on kõige ägedamad uued jõuelektroonikasüsteemid. Ortopeediliste haiguste molekulaarseid mehhanisme tutvustavad Aare Märtson ja Katre Maasalu. Teadlaste kollektiiv Carlos Pérez Carmona juhtimisel uurib aga funktsionaalse elurikkuse mõõtmeid – nii maa alt kui ka maa pealt. Eve Veromann edendab jätkusuutlikku põllumajandust, Indrek Ibrus lahkab innovatsiooni juuri kultuuris ja meedias, Andreas Ventsel ja Mari-Liis Madisson seletavad aga vandenõuteooriate semiootilist tausta.
Raamatust leiab loo Wiedemanni keeleauhinna laureaadi, akadeemik Hando Runneli – luuletaja, esseisti, ideoloogi, kirjastaja, teosevalimike koostaja – väga mitmekülgsest elutööst.
Spordipreemiate laureaatidest rääkivate lugude seast saab lugeda sõudetreener Matti Killingu ja pea 70 aastat Eesti korvpalli arengusse panustanud Märt Kermoni elutööst. Lugeja leiab loo olümpialiikumise 100. aastapäeva tähistamise projekti juhtinud Anu Kaljurannast, kes on tõsine tegija nii sportlase kui ka spordi turundajana; samuti maailma tippu jõudnud kümnevõistleja Karel Tilga sportlaskarjäärist ning tänu oma märkimisväärsetele saavutustele juba mitmendat korda riikliku spordipreemia pälvinud ujuja Eneli Jefimovast ja kettagolfimängija Kristin Tattarist. Oma töödest ja tegemistest saavad rääkida hinnatud ja rahvusvahelise potentsiaaliga treenerid Heiko Rannula, Robin Ristmäe ja Helen Veermäe.
Kultuuripreemiate laureaatide lugude hulgast leiab ülevaated kirjaniku, tõlkija ja soome‑ugri väikerahvaste kirjanduse tutvustaja Arvo Valtoni, helilooja, pianisti, õppejõu ja muusikaelu korraldaja Olav Ehala ning kunstiajaloolase, muuseumijuhi, õppejõu ja kunstielu edendaja Sirje Helme elutööst. Saab lugeda, kuidas Anna Hints ja Marianne Ostrat jõudsid Eesti suitsusaunast laia maailma ning Mihkel Muti aastatepikkuse töö tulemusena valminud raamatust. Saab imetleda SALTO arhitektuuribüroo imelisi gümnaasiumihooneid ja Kai Lobjaka pühendumist disainile. Lugeja leiab loo Ene-Liis Semperi, Tiit Ojasoo ja Olari Eltsi töö tulemusel valminud ja teatrilati ülikõrgele seadnud lavastusest „Macbeth“, mille mõju ei piirdu üksnes ühe lavastuse ja selle sotsiaalpoliitilise ajastusega, vaid mis tõi esile rohkem väärtusi.
Hariduspreemiate 13 laureaadist rääkivate lugude seast leiab elu jooksul miljoni asjaga tegelenud, aga ise end kutsumuselt ennekõike õpetajaks pidava Marju Lauristini haridusteemalisi mõtteid. Samuti rahvusvahelise taustaga politoloogi ja sotsiaalteadlase Rein Taagepera elutööst ja -käigust ning mõtetest. Lisaks õppejõu, haritlase, populaarse ja tunnustatud arvamusliidri David Vseviovi elutööst. Lähemat tutvust saab teha kõigis kategooriates tunnustuse pälvinud erakordsete Eesti õpetajate, õppejõudude, tugispetsialistide ja koolijuhtidega.
Raamat on valminud Eesti teaduste akadeemia, kultuuriministeeriumi ning haridus- ja teadusministeeriumi koostöös.
Preemiaraamatu võrguväljaannet saab iga huviline lugeda siit: https://www.akadeemia.ee/publication/eesti-vabariigi-preemiad-2024/
Raamatuesitluse pildid leiab Facebooki postitusest.