Euroopa teadlaste harta ja juhendi põhimõtete järgimisel Eesti TA-asutustes on arenguruumi

Euroopa ühtse teadusruumi üks oluline prioriteet on avatud tööturg teadlastele. Euroopa Komisjoni 2005. aasta märtsis avaldatud dokumendi „Euroopa harta teadlastele. Teadlaste töölevõtmise juhend“ eesmärgiks on toetada selle elluviimist.

Uuringu „Euroopa teadlaste harta ja juhendi põhimõtete järgimine Eesti teadus- ja arendusasutustes“ eesmärk oli välja selgitada kas harta ja juhendi põhimõtteid järgitakse, millised on kitsaskohad ning kuidas saaks asutusi toetada, et põhimõtteid järgitaks. Uuriti ka, kuidas harta põhimõtted sobivad riiklike TAI strateegia ja TAIE arengukava eesmärkide ja planeeritud meetmetega ning kuivõrd harta ja juhendi järgimine aitab kaasa TAI strateegia inimvaraga seotud eesmärkide täitmisele. Küsiti, milliseid probleemkohti saaks lahendada poliitikakujundajate poolt riigi tasandil ja millele peaksid täiendavat tähelepanu pöörama asutused ise. 

Analüüsis osales 21-st positiivselt evalveeritud teadusasutusest 11, sh kõik Eesti avalik-õiguslikud ülikoolid ning viis positiivselt evalveeritud teadusasutust: avalik-õiguslikud teadusasutused ehk KBFI, Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus ning riigi teadusasutused Eesti Keele Instituut, Eesti Kirjandusmuuseum ja Tervise Arengu Instituut. 

Üldistatult näitas uuring, et suurtel teadusasutustel (Tartu Ülikool, Tallinna Tehnikaülikool, Tallinna Ülikool) on rohkem ressurssi personalipoliitika loomisel ja rakendamisel ja seeläbi harta põhimõtete elluviimisel. Väiksemad asutused on pigem monofunktsionaalsed ja see mõjutab harta põhimõtete rakendamist. Kõige probleemsemana toodi pea kõigis uuringus osalenud asutustes välja puuduliku rahastamise ja sellega seoses töösuhete püsivuse ning sotsiaalse kindlustunde puudumise aspekt. Viimane mõjutab nii kogenud kui eriti alustavaid teadlasi, teadlaskarjääri atraktiivsust ja selle tulemusena kogu teaduse tulevikku. Väiksemate asutuste puhul joonistus lisaks välja hulk teemasid, millele võiks lahendusi otsida asutused ja riik ühiselt, näiteks personali- ja juhtimisteenuste korraldamine, samuti ligipääsu korraldamine teadustööks vajalikele tarkvaralitsentsidele, teadusandmebaasidele ja -raamatukogudele. Kokkuvõttes selgus, et praegusel ajahetkel Eesti teadusasutustes valitsevates tingimustes ei ole praktiliselt üheski neist võimalik kõiki harta ja juhendi printsiipe täismahus rakendada. Mõnes aspektis on võimalik edasi liikuda asutuste sisemisi regulatsioone ja praktikaid täiendades, teine osa harta printsiipe vajavad rakendumiseks riigi tasandil otsuseid, mitmel puhul ka lisaressursse ja täiendavat tuge. 

Uuringu projektijuht Kiira Parre tehnikaülikoolist kinnitas, et uuringu tulemusena valminud asutustepõhised materjalid andsid realistliku pildi hetkeseisust. „Kindlasti on need asutustele heaks sisendiks alustamaks Euroopa Komisjoni kvaliteedimärgise „Human Resources Excellence in Research“ taotlemist,” ütles ta. Märgis kinnitab, et asutus teeb kõik endast oleneva, et täita harta nõudeid ja lihtsustab asutustel edaspidi EK programmidest raha taotlemist. 

28. jaanuaril toimus uuringus osalenud teadusasutuste ümarlaud, kus Haridus- ja Teadusministeeriumi esindaja Pille Pikker viitas oma ettekandes, et analüüsi tulemusi saab olulise infona võtta arvesse ministeeriumis hetkel pooleli olevate dokumentide koostamisel. „Töös on erinevate regulatsioonide muudatused, näiteks teadus- ja arendustegevuse korralduse seadus, samuti Euroopa Liidu struktuurivahendite uue perioodi meetmete planeerimine,” avas Pikker. Eesti Teadusagentuuri esindaja Siiri Kolka kirjeldas, milliste uuringus ilmnenud kitsaskohtade lahendamist saaks toetada: „Uue TAKSi (Teadus- ja arendustegevuse korralduse seadus) kehtestamisega luuakse teadusagentuuri teaduseetika tugiüksus, EURAXESSi võrgustiku toel aga plaanitakse hakata arendama teadlastele suunatud karjäärinõustamise teenust, samuti jätkatakse muude teadlaste karjääri arengut toetavate tegevustega.”

Uuringu tutvustuse salvestust saab vaadata SIIT (toimus 13.12.2021) 

Uuringu lõppraportiga saab tutvuda SIIN. Raporti DOI-kood: https://doi.org/10.48726/3kp5r-va334

Uuringut rahastas SA Eesti Teadusagentuur Euroopa Regionaalarengu Fondist toetatava programmi (RITA) tegevuse 4 „TAI poliitikaseire“ raames. Uuringu teostas konsortsium koosseisus Tallinna Tehnikaülikool (projekti koordinaator), Tartu Ülikool, Tallinna Ülikool ja Eesti teaduste akadeemia. 

Lisainfo:
Siiri Kolka
ELi raamprogrammi konsultant
Siiri.Kolka@etag.ee
730 0338