Pere Sihtkapitali hiljutise uuringu skandaali kontekstis on mitmed teemat kommenteerinud isikud viidanud, et Eesti teaduste akadeemia ei ole ühinenud Eesti hea teadustavaga.
Eesti teaduste akadeemia on hea teadustava loomise algataja Eestis, koostanud esimese Eesti teadlaste eetikakoodeksi (2002) ning panustanud 2017. aastal koostatud Eesti hea teadustava leppe sündimisse ja sõnastamisse.
„Ühiskonnas kehtivate reeglite järgi on seadused täitmiseks. Samamoodi on ka teaduseetika põhimõtted ja normid akadeemia jaoks iseenesest mõistetavalt järgimiseks,“ ütles akadeemia president Tarmo Soomere.
Eesti hea teadustava kokkulepe tugineb Euroopa teaduste akadeemiate ühenduse ALLEA (All European Academies) koostatud Euroopa teaduse eetikakoodeksile, mille esimene versioon sõnastati 2011. aastal. Eesti teaduste akadeemia on ALLEA asutajaliikmena ulatuslikult panustanud selle koodeksi valmimisse ja kaasajastamisse. Euroopa Komisjon usaldas koodeksi koostamise teaduste akadeemiatele ja rakendab seda teaduseetika etalonina kõigi oma finantseeritud projektide juures. Selle mandaadi realiseerimisel peab akadeemia jääma neutraalseks vastavate siseriiklike dokumentide suhtes.
Tarmo Soomere ütles 2017. aastal* hea teadustava kokkuleppe allkirjastamise ajal, et taoliste dokumentide koostamine nagu hea teadustava lepe või eetikakoodeks on üks üliväga hea harjutus. Samas tõi ta esile, et kaasajal toimuvad muutused nii kiiresti, et pea mistahes dokument on juba allakirjutamise hetkel vananenud: „Seetõttu heade tavade kohta käivaid dokumente üldiselt ei kanoniseerita ning neid vaadeldakse pigem avatud ja pidevalt täienevate kokkulepete peegeldusena.“
Akadeemia president viitas 2017. aastal ka hea teadustava dokumendi tasakaalustatuse probleemile, tuues esile nüansierinevused institutsionaalsest ja teadlaste vastutusest kohaliku dokumendi ja ALLEA Euroopa teaduseetikakoodeksi vahel. „Eesti hea teadustava dokument käsitleb institutsioone heade õpetajate-mentoritena, teraste valvuritena ja õiglaste karistajatena, kes ise a priori head teadustava (põhiosas passiivselt) järgivad. Teaduste akadeemiad näevad sellele lisaks institutsioone (pro)aktiivsete subjektidena, kelle poliitika või otsused võivad suhestuda (ja ka vastanduda) hea teadustava ja teaduseetikaga. Nõnda laieneb ALLEA eetikakoodeksi viimase versiooni arusaam väärkäitumisest ka institutsioonidele,“ ütles Tarmo Soomere.
Sel suvel avaldas ALLEA uuendatud Euroopa teaduse eetikakoodeksi, mis rõhutab, et teaduseetika rikkumiste korral tuleb võrdselt vaadelda teadlase ja asutuse süüd. Dokumendi eestikeelse tõlke leiab Eesti teaduste akadeemia veebilehelt.