Postimehe arvamusportaalis ilmub algselt TalTechi väljaandes Trialoog ilmunud Jarek Kurnitski artikkel energiakuludest erinevates korterelamutes. Ta kirjutab, et kõige madalamad energiakulud võivad olla terviklikult renoveeritud korterelamutes. Uued B- ja A-klassi korterelamud on kõrge kvaliteediga ning nii hea energiatõhususega, et isegi suured, maa-alused soojad garaažid neid märkimisväärselt ei suurenda. Kuigi silma järgi vaadates võivad 2000. aastal ja hiljem … Loe edasi
Maris Laan ütleb intervjuus Sirbile, et genoomi tervis sõltub paljuski inimese enda ellusuhtumisest. Kui kaitsed oma elustiiliga genoomi tervist, siis on see investeering sinu enda pikaajalisse tervisesse. (16.02.24, „Geeniteadus meie tervise hüvanguks“, lk 8 –10). Loe siit.
Teaduse elutööpreemia pälvinud Raivo Uibo räägib Tartu Postimehes oma teadustööst. (16.02.24, Tartu Postimees, „Elutööpreemia ehmatas kui punane foorituli“, lk 9). Loe siit.
Eesti riigi juhtimise seisukohalt on vaja praktikat, et seatud plaanide täitmist analüüsitakse ja hinnatakse ning ebaõnnestumistest õpitakse. Praegune praktika on aga selline, et võetakse vastu arengukavad, tehakse plaanid ning tähtaja saabumisel ei analüüsita ega hinnata tulemusi piisavalt. Eriti kehtib see olukorras, kus plaan jääb täitmata või täidetakse osaliselt. Ei analüüsita, miks ei suudetud eesmärgini jõuda, … Loe edasi
Tiit Tammaru räägib pikas intervjuus Novaatorile linnade planeerimise temaatikast läbi mitme aspekti. Andes mitmekesise linnaruumi valemi, ütleb ta, et ennekõike peaksime püüdma ohjata sissetulekute erinevuste kasvu. „Rääkides ruumist, erinevate sissetulekutega ja emakeelega inimeste elukohtade paiknemisest, on esimene temaatika sissetulekud. Järgmine asi on ruumiplaneerimine, linnaplaneerimine. Isegi kui me ütleme, et meil on elamuehitus turupõhine, saab linnu … Loe edasi
Jakob Kübarsepp kirjutab Postimehe veerus „Teadlase pilguga“ metallidest kui materjaliringluse liidritest. Metallid on ühed vähesed materjalid, mille omadusi korduv taaskasutus ei halvenda ja nende ringlus on võimalik lõputult. Tulevikus kasvab materjaliringlus veelgi, kuid selle kõrval on ringmajanduse edendamiseks veelgi suurema potentsiaaliga suund jäätmete vähendamisele ja toodete korduskasutusele. (10.02.24, Postimees, „Metallid – materjaliringluse liidrid“, lk 8). … Loe edasi
Valitsus kinnitab riigi teaduspreemiate tänavused laureaadid. Elutööpreemiad pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest pälvivad akadeemik, Tallinna tehnikaülikool emeriitprofessor ja vanemteadur Jakob Kübarsepp ning akadeemik ja Tartu ülikooli immunoloogia professor Raivo Uibo. Kõik laureaadid leiab siit. Riigi F. J. Wiedemanni keeleauhinna pälvib akadeemik Hando Runnelile järjepideva ning mõjuka panuse eest eesti keele, kirjanduse ja kultuuri rikastamisse … Loe edasi
Enne e-hääletamise kritiseerimist tuleks heita pilk paberhääletamise kitsaskohtadele. Paljud nn e-vead on tegelikult üldisemad mured, mis esinevad ka paberhääletamise korral. Kui nõuda e-hääletamise katkijätmist näiteks põhjendusega, et häälte salajasus pole tagatud, siis tuleks paberhääletamine hoopis kiiremini ära lõpetada, kirjutab Dan Bogdanov ERRi arvamusloos.
Kesteriidi uurimisest, päikeseenergeetika suundumustest ja noore teadlase elust räägib ajakirja Horisont veebruari-märtsikuu numbris ilmunud intervjuus Maarja Grossberg-Kuusk. Loe siit.
Kui kliimaseaduse eesmärk on jagada laiali ülesandeid riiklikul tasemel juba võetud kohustuste katteks, siis saame endale mitte ühiskonna kindlustunnet kasvatava seaduse, vaid keskkonnakoormiste käsulauad ja neid pole kellelegi vaja, kirjutab Jaak Aaviksoo ERRi portaali arvamusloos.
President Alar Karis tunnustab tänavu vabariigi aastapäeva eel riikliku teenetemärgiga 151 inimest. Nende seas on kaks Eesti teaduste akadeemia liiget: Jarek Kurnitski ja Veiko Uri, kes pälvivad Valgetähe III klassi teenetemärgi. Lähem info siin.
Akadeemikud Anne Kahru, Jakob Kübarsepp ja Elmo Nüganen külastasid Kohtla-Järve gümnaasiumi ning esinesid 10.–12. klasside õpilastele loengutega akadeemikute päeva raames. Anne Kahru pidas loengu teemal „50 rohelist varjundit“, Jakob Kübarsepp rääkis teemal „Terase kui tehiskeskkonna selgroo keskkonnasäästlik tootmine ja kasutus“ ning Elmo Nüganen teemal „Teater, film, teatri/filmikool täna ja tulevikus“.
Automaksu aruteludes on kaalutud ka võimalust, et linnades sõitjaid maksustataks teisiti kui maapiirkondades. Selleks et teada, kas auto on sõitnud linnas või maal, pakuti ühe võimalusena välja GPS-seadmetega jälgimist. Ettepanek sai tagasilööke, sest inimeste asukoha reaalajas jälgimine ei ole tänase ühiskonna privaatsuse tajuga kooskõlas ning ka Euroopa õigusruum ei pea inimeste asukohtade laialdast jälgimist proportsionaalseks, kirjutab Dan … Loe edasi
Tarmo Soomere kirjutab Postimehe veerus „Teadlase pilguga“ 1. veebruaril avaldatud teaduste akadeemiate koostöös valminud manifestist „Reclaiming Europe“, mis nõuab uut ja paremat Euroopa mõtestamist ning suuremat tähelepanu ja tuge teadmiste arengule nendes Euroopa piirkondades, mida on seni grupeeritud Ida-Euroopa nimetuse alla. Manifestile allakirjutanud rõhutavad, et Venemaa agressioon on teinud nähtavaks ühe Eesti jaoks olulise aspekti. … Loe edasi
Eesti rahva muuseumi juurde kuuluv Heimtali muuseum pälvis Muuseumiroti auhinna kategoorias „Kogukonna sõber: kogukonnaga koos“ näituse „Anu Raud. Elumustrid“ korraldamise eest. Näituse pani kokku Anu Raud koos Tuuli Tubin McGinley´i ja Ene-Liis Semperiga. Lähem info.
Teaduste akadeemias toimub konkursi „Teadus 3 minutiga“ finaal-gala. Konkursi laureaatideks valitakse Martin Haamer (Tartu ülikool), Sten Heinoja (Eesti muusika- ja teatriakadeemia), Katriin Kristmann (Tallinna tehnikaülikool), Hanna Britt Soots (Tartu ülikool) ja Inge Varik (Tallinna tehnikaülikool). Lähem info uudises.
Tartu ülikooli muuseumis toimub raamatu „Academia Pernaviensise lugu: Tartu ülikool Pärnus aastail 1699–1710“ esitlus. Kuulajaskonnale tutvustavad trükist autorid Aldur Vunk, Janet Laidla ja Janika Päll, toimetaja Meelis Friedenthal ning kujundaja Janno Preesalu. Raamatu valmimisloost räägivad projektijuht Gea Kammer ja ülikooli kirjastuse juht Ivo Volt. Raamatu väljaandmise ühe toetaja, teaduste akadeemia, esindajana osaleb akadeemik Jaak Järv.
Eesti Polaarklubi külaliseks Paksus Margareetas toimuval polaarõhtul on akadeemik Maarja Kruusmaa. Lähem info.
Mõeldes Venemaast lähtuvast sõjalisest ohust, tuleb Eestil mõelda laiemalt kui kineetilisele sõjaohule. Igasugustele potentsiaalsetele agressiivsete sammudele eelneksid nõuded, mille vaidlusteema oleks rahvusvaheline õigus ja selle rikkumise süüdistused. Me peame põhjalikult ja säilenõtkelt tudeerima, mida väikeriik saab teha rahvusvahelise õiguse formaatides siis, kui teda rünnatakse, kirjutab akadeemik Lauri Mälksoo Postimehe veerus „Teadlase pilguga“. (27.01.24, Postimees, „Rahvusvaheline … Loe edasi
Sirbis ilmub teaduste akadeemia järelehüüe akadeemik Hillar Abenile. (26.01.24, „In memoriam Hillar Aben 3. XII 1929 – 21. I 2024. Turmaliinist uksed on pöördunud“, lk 28). Loe siit.
Euroopa helge(ma) tuleviku üks sambaid on tugev teadus ja sellele toetuv innovatsioon. Teel selle poole vajatakse maailma muutvat finantseerimise raamprogrammi, mis suurendaks kogu Euroopa globaalset konkurentsivõimet – ja mis on kujuteldamatu ilma teaduse eesliinil püsimata. Detsembri keskel ALLEA avaldatud visiooni veatust teaduse finantseerimise süsteemist avab Sirbi veergudel Tarmo Soomere. (26.01.24, Sirp, „Euroopa teaduste akadeemiate visioon … Loe edasi
Teaduste akadeemias toimub teaduspärastlõuna (XXVIII) „Sotsiaalselt siduv ja laiapõhjaline hoonete renoveerimine.“ Seminari korraldavad Eesti teaduste akadeemia, energiatõhususe tippkeskus ja Eesti noorte teaduste akadeemia. Lähem info.
Füüsikalise keemia professor akadeemik Enn Lust pälvis Tartu aukodaniku tiitli. Loe siit.
Arvi Freibergi esitab Eesti looduseuurijate seltsi üldkoosolekul ettekande „Säästvat arengut toetav teaduste dekaad: Reaalne plaan või (seni) pelgalt ambitsioon?“.