Arhiiv: Diary

Vikeraadio saates Labor oli külas akadeemik Maarja Kruusmaa, kes käis Norra lõhekasvanduses uurimas, kuidas kalad nende sekka ilmunud väikese allveerobotiga läbi saavad. Kuula saadet siin.

Delfi Forte portaalis uuris Taavi Minnik akadeemik Mart Saarmalt nii uue koroonaviiruse tekke kui ka võimaluse kohta, et see on laborist „plehku pääsenud“. Akadeemik Saarma rõhutab, et ohtlike viirustega käiakse laborites ümber üliettevaatlikult, kuid möönab, et COVID-19 valla pääsemist inimliku vea tõttu välistada ei saa. Samas lükkab ta ümber vandenõufännide fantaasiad, et tegu võiks olla … Loe edasi

Koroonaviiruse levikut vaadelnud Postimehe ja Eesti teaduste akadeemia nõukoda leidis, et Saaremaal ja Harjumaal on diagnoosimiste kasv langemas, Tartus ja Pärnus veel mitte. Praktilises mõttes ei pea ära ootama suremuskõvera langust, et hakata samm-sammu haaval majandust avama. Oluline on siiski kokkupuudete anonüümse jälgimise süsteemi loomine. Arvamusartikli leiate siit.

ERRi Novaatori portaalis ilmus lugu rahvusvahelisest teadusuuringust, mille eesmärk oli välja selgitada, kas ka looduslikud küpsed metsad on kõrgema CO2-sisalduse tingimustes suurema juurdekasvuga. Uuringus osales ka akadeemik Ülo Niinemets. Uuring on avaldatud ajakirjas Nature. Vt artiklit siin.

Delfi Forte portaalile andis intervjuu akadeemik Mart Ustav: koroonaviirused on uus reaalsus: tulevad uued ja uued ja uued. Intervjuuga saate tutvuda siin.

Postimehe ja Eesti teaduste akadeemia nõukoda arutas Eesti ja Euroopa koroonaviirusest väljumise võimalusi ja leidis, et Eesti riik on muu maailmaga võrreldes suhteliselt hästi hakkama saanud, eriti raske on olukord finantskriisi järel tervishoiusüsteemi enim kärpinud riikides. Artikli arutelu kohta leiate siit.

Akadeemik Urmas Varblane ja majandusteadlane Mathias Juust kirjutavad Postimehes maailmamajandusest pärast koroonat. Muu hulgas kirjeldavad nad seda, kuidas koroonakriis toob oma erakordsuses väga hästi välja, kuivõrd oluline on globaalse majanduskriisi lahendamise jaoks ekspertteadmiste ja üldse teaduse tähtsus. Lingi artiklile leiate siit.

Õhtulehes kirjutas akadeemik Jüri Allik karantiinist ja eestlaste iseloomust. Artikli leiate siit.

Delfi Forte portaalis ilmus intervjuu akadeemik Ain-Elmar Kaasikuga “Kas koroonaviirused asuvad gripi asemele?”. Intervjuud vt siit.

Postimehe ja teaduste akadeemia liikmete nõukoda analüüsis kriisiolukorda ja leidis, et majanduskriisi ületamiseks käiku lastud riigitoetustega kaasneb oht hakata vee peal hoidma firmasid, kelle ärimudel ei olnudki jätkusuutlik. Analüüsiartikli leiate siit.

Akadeemik Raivo Uibo intervjuus Eesti Ekspressile: “See on üks inimkonna rängemaid epideemiaid… Loodetavasti on aasta pärast meil vaktsiin olemas. Kui see viirus peaks uuesti Euroopasse tulema, siis oleme kaitstud.” Intervjuu leiate siit.

Eesti Päevalehes ilmus intervjuulugu koroonakriisi mõjudest. Teiste hulgas avaldab oma arvamust ka akadeemik Jaak Aaviksoo. Vt täpsemalt siit.

Akadeemia auhinnakomisjon peasekretär Jaak Järve juhtimisel andis välja õpilaste teadustööde riikliku konkursi eriauhinnad. Link akadeemia teatele.

Arvo Pärdi Keskus avaldas Arvo Pärdi intervjuu Hispaania ajakirjanikule Inés Martín Rodrigole “Koroonaviirus on meile valuliselt näidanud, et inimkond on üks terviklik organism”. Usutlus ilmus ABC Culturas 4. aprillil. Link usutlusele on leitav siin.

Postimehe ja Eesti teaduste akadeemia nõukoda arutas kuuendat korda koroonapandeemia kulgu ja tõdes, et modelleerimisel tasuks Saaremaad ja ülejäänud Eestit eraldi käsitleda. Järgmise olulise valupunktina tuleks silmas pidada aga Ida-Virumaad. Artikli leiate siit.

Lõuna-Eesti Postimehes ilmus intervjuu akadeemik Tiit Tammaruga. Viiruse levik kipub olema suurim suurtes linnades, mis on rahvusvahelise liiklemise väravad ja kus rahvastiku tihedus on suurim. Vt täpsemalt siit.

Sirbis ilmus akadeemik Mart Kalmu artikkel arhitektist ja arhitektuuriteadlasest Dmitri Brunsist. Vt artiklit siit.

Delfi Forte portaalis ilmus intervjuu akadeemik Urmas Varblasega “Milline on elu pärast koroonakriisi”. Akadeemik prognoosib kuidas muudab koroonapandeemia inimeste käitumist, ühiskondlikku elu kui ka majandust. Intervjuu leiate siit.

Postimehes ilmus akadeemik Jaak Vilo artikkel “Eesti on koroonaviiruse uuringutes maailmas esirinnas”. Artikli leiate siit.

Ajalehes Postimees ilmus president Tarmo Soomere arvamuslugu “Andmete peitmine toob ohvreid” (Postimees, 78(7089), 03.04.2020, 14). Link arvamusloole.

Postimehes ilmunud artiklis “Andmete peitmine toob inimohvreid” kirjutab president Tarmo Soomere, miks on praegusel ajal eriti oluline, et teadlastel oleks ligipääs vajalikele andmetele. Artikli leiate siit.

ETV saates Pealtnägija kõneldi Eesti tipp-laboritest. Intervjuu andis ka Icosageni juht akadeemik Mart Ustav. Vt täpsemalt siit.

Postimehe ja teaduste akadeemia liikmete nõukoda vaagis koroonapandeemiaga se0tud olukorda ja tõdes, et ligipääs andmetele on praegu kõige olulisem haiguse leviku hindamiseks ja kriisiolukorrast väljumisstrateegiate kujundamiseks. Riigilt on vaja luba mobiiliandmete kasutamiseks, inimesed saavad aidata, kui täidavad koroonapäevikut. Osalesid akadeemikud Tarmo Soomere, Tiit Tammaru, Urmas Varblane, Eero Vasar ja Jaak Vilo, TTÜ professor Jaan Kalda … Loe edasi

President Tarmo Soomere esines Reformierakonna mõttekojas veebiülekande formaadis; teemaks koroonaviiruse probleemid ja kliimamuutused.