Akadeemia president Tarmo Soomere ja Eesti polaaruuringute komisjoni esimees Rein Vaikmäe esinesid ettekannetega Riigikogu väliskomisjoni avalikul istungil „Arktika Nõukogu – miks me vaatlejaks kandideerime?“. Ettekanded on järelvaadatavad Riigikogu Youtube’i-kanalil.
Tartu Postimehe toimetus tõstis juba kolmandat korda esile piirkonna kõige mõjukamaid inimesi. Väärikas nimekirjas on neli akadeemikut: Jaak Vilo ja Toomas Asser (haridus) ning Krista Fischer ja Mart Ustav (teadus). Ajakirjanikud koostasid kümne kõige mõjukama inimese nimekirja viies valdkonnas: haridus, kultuur ja sport, teadus ja meditsiin, ettevõtlus, võim. Nimekirja vt siit. Tartu Postimees, 28.01.2021, p. … Loe edasi
Akadeemik Arvo Pärt on Virumaa Teatajas kokku pandud Lääne-Viru maakonna mõjukate edetabelis „Lääne-Virumaa mõjukate tipp-50“ auväärsel kolmandal kohal. Tabel moodustub inimestest, kelle sõnal on jõudu, tegudel kaalu ning kelle otsustest sõltub maakonna areng ja käekäik kõige enam. Loe artiklit siin. Virumaa Teataja, 27.01.2021, p. 1–5.
Akadeemik Peeter Saari kirjutas Postimehe arvamusküljel, kuidas me samm-sammult kaotame oma emakeele väljendusrikkust. Artiklit loe siit. Postimees, 25.01.2021, p. 20.
Akadeemik Ülo Niinemets kirjutas Postimehe lisas „Tähenduse teejuhid“ ilmunud artiklis „Kas puhtam on ka jahedam“, et süsinikku sisaldavatest kütustest loobumisega me kliima soojenemist veel ei peata, aga õhu saame puhtaks küll. Artikkel vt siin.
Novaatoris ilmus intervjuu akadeemik Kalle Kirsimäega „Fosforiit ja haruldased muldmetallid – kas Eesti peaks kaevandama?“. Kogu intervjuud loe siit.
Postimehe lisas AK (Arvamus. Kultuur) kirjutas akadeemik Jüri Allik, et poliitilises sõnavaras kipuvad vahepealsed hallid varjundid tihti ära kaduma, jättes alles vaid äärmused – musta ja valge. Lisaks vastandites peituvale lihtsusele arvatakse polariseerumisel olevat ka teisi põhjusi. Artiklit „Polariseerumist juhivad arhailised emotsioonid“ loe siit.
Eesti ei pea sõltuma tööjõu sisserändest, kui panustada siin elavate inimeste lõimumisse, kirjutas RITA-rände projektijuht TÜ professor akadeemik Tiit Tammaru Postimehes. Artiklit loe siit. (Postimees, 13.01.2021, p. 15)
ERRi uudisteportaalis ilmus akadeemik Jaak Aaviksoo kommentaar „Jaak Aaviksoo: neljandast võimust esimeseks?“, milles küsitakse, kuidas tulla toime üleilmastumise ja infotehnoloogia võimaluste poolt demokraatiatele esitatud väljakutsetega. Kommentaari loe siit.
Akadeemik Jaak Vilo kirjutas Sirbis teadusrahastusest. Liiga paljud väga head teadlased on praegu jäänud ja jäämas ilma Eesti grandirahata. See pärsib nende võimekust meelitada doktorante ja seab ohtu paljud heal tasemel uurimissuunad. Artiklit „Teadusrahastus uute reformide ootel“ vt siit. Sirp, 08.01.2021, p. 11,12,13.
Peasekretär Jaak Järv, akad Jüri Allik, välissuhete nõunik akad Jüri Engelbrecht ja Eesti teaduste akadeemia presidendi teadusnõunik, Eesti polaaruuringute komisjoni esimees professor Rein Vaikmäe osalesid Academia Europaea liikmetena koostöönõupidamisel Academia Europaea (AE) Bergeni haru esindajatega. Ettekandega esines AE Bergeni haru akadeemiline direktor, Norra teaduse ja kirjanduse akadeemia geoteaduste uurimisrühma juht professor Eystein Jansen. Eesti teaduste … Loe edasi
Postimehe lisas Arvamus ja Kultuuri ilmus pikk intervjuu Krista Fischeriga „Krista Fischer: koroonaviiruse tõttu peame õppima päriselt digiühiskonnas elama“. Loe siit. (23.12.20 Postimees, Arvamus ja Kultuur, lk 2–5).
Postimehe lisas Arvamus ja Kultuur teeb Jaak Vilo ülevaate tehnoloogia arengust viimasel kümnendil. Loe siit. (23.12.20, Postimees, Arvamus ja Kultuur, lk 16–17).
Akadeemik Mart Ustav käis „Terevisioonis“ rääkimas, mida kujutab endast Icosageni välja töötatud koroonaravim ja kuidas edeneb plaan luua Tartusse ainulaadne ravimitehas. Vaata järele siit.
President Tarmo Soomere arutleb ajalehes KesKus teemal, et millise maailma kriis meile pärandab ning toob välja, et tavaliselt võidab massiivsetest muutustest see, kes oskab need enda kasuks pöörata. Loe arvamusartiklit „Kroonides kommunikatsiooni” siit.
Maalehes ilmus usutlus värske metsanduse valdkonna akadeemiku Veiko Uriga. Loe lähemalt siit.
Jarek Kurnitski rääkis Vikerraadio saates „Huvitaja“ ruumide ventilatsioonist, mis on väga oluline koroonaviiruse leviku riski vähendamiseks. Kuula järele siit.
Postimehe Kirjastus avaldas raamatu „Komplekssüsteemid ehk Tervik on suurem kui osade summa“, mille autorid on akadeemik Jüri Engelbrecht ja majandusekspert Robert Kitt. Lisainfo kirjastuse kodulehel ja Postimehe lisalehena ilmuvas ajalehes Raamat (9. dets 2020). Lisaks ilmus akadeemik Jüri Engelbrechtilt essee „Komplekssüsteemidest filosoofiliselt“. Akadeemia, 2020, No 12, 2180-2197.
Hea õhuvahetuse tähtsust koroonaviiruse leviku pärssimisel selgitab tänases Eesti Ekspressis akadeemik Jarek Kurnitski. Loe lähemalt siit. (9.12.2020, Eesti Ekspress, lk 20–22).
Akadeemik Jaak Järv osales Euroopa teadusruumi e-infrastruktuuride ja nendega seotud teenuste edendamise toetuseks loodud strateegilise algatuse e-IRG veebiseminaril „Ühiskonna ees seisvatele väljakutsetele suunatud e-infrastruktuurid“. Programm on leitav siin. Vt ka varasemat uudist e-IRG kommünikeest siin.
Akadeemik Maarja Kruusmaa osales välisministeeriumi ning Eesti välispoliitika instituudi korraldatud virtuaalürituse paneelarutelul tutvustamaks Eesti kui Rahvusvahelise Arktika Nõukogu vaatlejaliikme staatust taotleva riigi võimalikku panust Arktika jätkusuutlikku arengusse. Avakõnega esines vabariigi president Kersti Kaljulaid. Virtuaalkonverents on järelvaadatav siit.
Postimehe lisas Arvamus ja Kultuur ilmus artikkel, kus Clarivate Analyticsi tippteadlaste pingeritta jõudnud Eesti seente ja taimede elurikkuse uurimisega tegelevad teadlased räägivad oma teadustööst. Teiste seas ka Martin Zobel ja Urmas Kõljalg. Loe siit. (29.11.2020 Postimehe lisa Arvamus ja Kultuur „Mulla saladustest kosmosejaamani – Eesti teaduse tippude tipus troonib elurikkuse uurimine“, lk 6-7).
Postimehe lisas Arter ilmus intervjuu Maarja Kruusmaaga. Loe siit. (28.11.2020 Postimehe lisa Arter, „Kuidas sai Maarja Kruusmaa Euroopa seitsme kõige targema sekka?“, lk 2–5).
President Tarmo Soomere andis Aino Järvesoo auhindade tseremoonial ülevaate elutöö ja meediaauhinna saanud teadlaste Rein Taagepera ja Ene-Margit Tiit panusest rahvastikuteaduse populariseerimise. Kõnet vt Postimehe arvamusküljel siin.