Eesti teaduste akadeemias esitleti riigiõiguse sihtkapitali teist aastaraamatut „Riigiõiguse aastaraamat 2021“. Peaettekande tegi üks autoritest, Maris Kuurberg, kes on Vabariigi Valitsuse esindaja Euroopa Inimõiguste Kohtus. Raamatu sisu avasid akadeemik Lauri Mälksoo, raamatu peatoimetaja ja riigikohtunik Heiki Loot ning riigiõiguse sihtkapitali nõukoja esimees Uno Lõhmus. Rohkem infot siin.
Kajastamist leiab akadeemik Toomas Asseri ettekanne riigikogus toimunud olulise tähtsusega riikliku küsimuse „Kõrghariduse roll, kvaliteet ja rahastamise alused“ arutelul. Akadeemik Asser kirjutab kõigi rektorite nimel vastutusest ja võimalustest, kõrghariduse sihtidest ja juhtimisest. Ennekõike aga inimestest – neist, kelle jaoks kõrgharidust ehitatakse; neist, kes seda teevad; ja neistki, kes ülikooli ei jõua, kuid ikkagi Eesti kõrgharidusest … Loe edasi
Toimus Eesti teaduste akadeemia üldkogu hübriidistung. Kuulutati välja kolm Eesti teaduste akadeemia medali saajat: akadeemikud Mart Saarma ja Jaak Aaviksoo ning Postimehe peatoimetaja Marti Aavik. Rohkem infot siin. 2021. aasta riigi teaduspreemia laureaat akadeemik Enn Lust pidas ettekande „Energia kogumise ja salvestamise elektrokeemilised komplekssüsteemid“. Valiti neli uut akadeemikut: astronoomia ja astrofüüsika akadeemikuks Elmo Tempel, kultuuriajaloo akadeemikuks Marek Tamm, rahvatervise akadeemikuks … Loe edasi
Eesti teaduste akadeemia energeetikomisjoni esimees Arvi Hamburg andis Postimehele intervjuu, kus ta on elektrimajanduses toimuvat hinnates pigem kriitiline. Loe siit.
Riigikogu Toimetiste 44. numbri fookuses on kliimamuutused ja rohepööre. Väljaandes ilmus artikkel rohepöördest, mille autoriteks on teiste seas akadeemikud Enn Lust ja Kalle Kirsimägi. (7.12.2021, Riigikogu Toimetised nr 44, „Oleviku- ja tulevikumaavarade uuringud Eestis: RITA MAARE“, lk 69–78). Loe siit.
Akadeemik Jarek Kurnitski kõneles ETV saates „Terevisioon“ õhuniiskusest ja selle mõjust inimeste tervisele. Vaata järele siit.
Akadeemik Peeter Saari kirjutas Postimehe veerus „Teadlase pilguga“, et IBMi ehitatud ülijuhtidel rekordilise 127-kvantbitise arvutiga ei ole praktikas veel palju teha. Saavutus on eelkõige märgiline hüpe kvantinfotehnoloogia arengus. (4.12.21, Postimees, „Peeter Saari: kas kvanthäkkerid saavad ligi meie pangakontodele?“, lk 8). Loe siit.
Õhtulehes ilmus intervjuu president Tarmo Soomerega. Jutuks tuli nii kliima soojenemine kui ka koroonakriisi leevendamine. (4.12.21, Õhtuleht, „Tarmo Soomere: „Mängida selle peale, et kliimamuutus ei ole inimtekkeline, on enam-vähem sama hea, kui olla kindel, et saan järgmises bingolotos peavõidu.““, lk 16–17). Loe siit.
Peasekretär akad Jaak Järv tutvustas akadeemia tegevusi kliimakriisi teemadel Euroopa akadeemiate teadusnõukoja EASAC nõukogu koosolekul. Eesti teaduste akadeemia aruannet vt siin. Peasekretär akad Jaak Järve ettekande slaidid siin.
Teaduste akadeemia juhatuse toas toimus XX teaduspärastlõuna (XX): Räägi inimestega: teadlaste sõnum raskel ajal.
ERRis ilmus akadeemik Tarmo Soomere essee sellest, et meie loodus on olnud Eesti jaoks juba sajandeid kõige tähtsam liitlane. Essee põhineb riigikogu konverentsisaalis toimunud omariikluse põlistumise tänupäevale pühendatud konverentsil peetud sõnavõtul. Loe siit.
Eesti kuue avalik-õigusliku ülikooli rektorid kohtusid riigikogu esimehe Jüri Ratasega. Akadeemik Toomas Asser kommenteeris ERRi portaalis kõrghariduse alarahastamise probleemi ning võimalikke lahendusi olukorra leevendamiseks. Loe siit.
Akadeemik Jaak Vilo kirjutas ERRi arvamusloos, et Eesti doktoriõppe maht peaks kasvama 300–400 doktorikraadini aastas. Vajalik maht tuleb valdkonniti läbi analüüsida ja sellest juhinduda. Maht peab tagama kõikide erialade piisava järelkasvu ja konkurentsi ülikoolide ametikohtadele ning lisaks riigile ja ettevõtetele tähtsate rollide täitmise. Loe siit.
President Tarmo Soomere esines ettekandega „Eesti sada aastat liidus loodusega“ Riigikogu konverentsisaalis toimunud omariikluse põlistumise tänupäevale ja pööripäevale pühendatud konverentsil. Vaata siit.
30. novembril ja 1. detsembril toimus Eesti teaduste akadeemias Euroopa riikide peateadurite foorumi ESAFi (European Science Advisors Forum) üldkogu teemal „Kohalikest nõuannetest üleilmse kasuni“ (From local advice to global benefit). Rohkem infot siin.
Eesti teaduste akadeemias toimus 29.–30. novembril rahvusvaheline Soome lahe kolmepoolse koostöö teaduskonverents „Uus algus Soome lahe koostööle“ (New start for the Gulf of Finland co-operation). Rohkem infot siin.
Maailma Akadeemia ajakirjas Cadmus ilmus akadeemik Jüri Engelbrechti ja Robert Kitti artikkel „Knowledge generation and interdisciplinarity“ (Cadmus, 2021, vol. 4, issue 5, pp. 11–22.). Vaata siit.
Akadeemik Tarmo Soomere kirjutas Postimehe veerus „Teadlase pilguga“ teadusnõu andmise olulisusest ja printsiipidest, mida seejuures tuleks järgida. (27.11.21, „Tarmo Soomere: halval ajal vajame head nõu“, lk 8). Loe siit.
Õhtulehes ilmus intervjuu akadeemik Elmo Nüganeniga, kelle lavastatud Mozarti ooper „Don Giovanni“ esietendus 27. novembril Vanemuise väikeses majas. (27.11.21, Õhtuleht, „Elmo Nüganen: „Sain 33 aastaga karastunud riigitööliseks. Nüüd on võimalus näha vabakutselise elu. Selle üle tuleb head meelt tunda““, lk 16–17). Loe siit.
Eestis on kõrgharidusega kaasnev keskmine palgalisa arenenud riikide võrdluses üks väiksemaid. Me ei näe diplomiga kaasas käivat tööpanuse elik tööviljakuse kasvu. Struktuurset konflikti rõhutab veelgi erinevus värskete lõpetajate palgatasemetes, kirjutab akadeemik Jaak Aaviksoo oma ERRi arvamusloos.
Teaduste akadeemia saalis toimus akadeemik Anto Raukase mälestusseminar.
Akadeemik Tarmo Soomere osales meremuuseumis peetud diskussioonis Narva-Jõesuu muuli taastamise võimaluste ja vajaduste üle.
Tšehhi Eesti Klubi liikmete ja sõprade abil valminud ajakirja monotemaatilise erinumbri Estonsko esitlusega Prahas tähistati muuhulgas Tšehhi ja Eesti teaduste akadeemiate koostöö 25. aastapäeva.
Akadeemik Mart Kalm rääkis Vikerraadio saates „Uudis+“, et ülikoolide otsused erialasid sulgeda tulenevad riiklikust ülikoolide süstemaatilisest alarahastusest. Vaata lähemalt siit.