Akadeemia energeetikakomisjoni esimees Arvi Hamburg kirjutab Eesti Päevalehes, et peame vähemalt riiklikul tasemel nägema iga projekti taga võimalust oma energiatootmist suurendada ja mitmekesistada. (13.04.22, Eesti Päevaleht, „Peame kõikjalt otsima võimalust suurendada energiatootmist“, lk 2-3). Loe siit.
Õpilaste teadusfestivali auhinnagalal anti üle teaduste akadeemia eriauhinnad tänavusel õpilaste teadustööde konkursil. Akadeemia preemiad pälvisid Eetu Kalevi Heikkilä, James Daniel Rock ja Virginia Ždanova. Loe lähemalt siit.
Ajalehes Sakala ilmub Anu Raua uue raamatu Kuue ruuduga aken arvustus. (12.04.22, Sakala, „Maarahva akadeemiku sõnadesse kootud elumustrid“, lk 8). Loe siit
Vene tõekäsitluses pole oluline objektiivne tõde, vaid messianistlik Vene idee, mis ongi kogu tõde, kirjutab Jaak Aaviksoo Eesti Päevalehes ilmunud arvamuses. (12.04.22, Eesti Päevaleht, „Sõda tõe pärast. Venemaa tahab alistada nii inimesed kui ka faktid“, lk 2–3). Loe siit
Jüri Allik kirjutab Postimehe arvamusloos Tervise Arengu Instituudi olulisest panusest Eesti teadusrikkusesse ning millega tuleks arvestada TAI kergekäelise likvideerimiskava puhul. (11.04.22, Postimees, „Kuidas hävitada Eesti teadust?“, lk 13). Loe siit.
Äsja ilmus eesti keeles raamat „Armastan sinus inimest“ maailmakuulsate soome arhitektide ja disainerite Aino Marsio-Aaltost ja Alvar Aaltost. Mart Kalm räägib raamatust ja Aaltote loomingust ETV saates „Ringvaade“. Loe/vaata järele siit.
Postimehe nädalalõpulehes annab pikema intervjuu Elmo Nüganen, kelle lavastatud film „Apteeker Melchior“ jõuab järgmisel nädalal ekraanidele. (9.04.22, Postimees, „Elmo Nüganen: huvitav, kes on need tänapäeva sunud hinged?“, lk 12–14). Loe siit.
Ülo Niinemets kirjutab Postimehe veerus „Teadlase pilguga“ 5. aprillil avaldatud EASACi raporti „Taastav põllumajandus Euroopas“ kontekstis sellest, et paraku oleme põllumajanduses jõudnud teelahkmele, kus vanaviisi edasi toimetada enam ei saa. Kätte on jõudnud aeg taastavaks põllumajanduseks. (9.04.22, Postimees, „Mõõtmatult laiuvad viljaväljad muutuvad kõrbeks“, lk 8). Loe siit.
Anu Raud esitleb Heimtali koduloomuuseumis oma värsket juturaamatut „Kuue ruuduga aken“. Vt ka: 9.04.22, Sakala, „Anu Raud tõi uue raamatuga Heimtalisse poolsada inimest“, lk 5.
Akadeemikud Maris Laan ja Andres Metspalu esinevad Mehe Tervise Konverentsil 2022 „Tervisest või tervisele?“ Maris Laan teeb ettekande teemal „Mehepoolse viljatuse pärilikud põhjused ja nende seos üldtervise riskidega” ja Andres Metspalu teemal „Genoomika kasutusvõimalused tervishoius: täna ja homme”. Lähem info siin. Vaata ka kajastust Postimehe terviseportaalist siit.
Teaduste akadeemiat USA riiklike akadeemiate poliitika ja globaalsete asjade osakonna tegevdirektor Vaughan Turekian. Kohtumisel akadeemia presidendi Tarmo Soomerega osalesid veel USA rahvusliku teaduste akadeemia globaalse jätkusuutlikkuse ja arengu vanemdirektor Franklin Carrero-Martínez, teaduste akadeemia arendusjuht Terje Tuisk ning USA saatkonna esindajad kolmest riigist: Taimi Veedla Eestist, Brett Makens Taanist ja Andrea K.S. Lindgren Leedust. Kohtumisel arutati … Loe edasi
Postimehe teadusportaal avab laiemalt täna avaldatud Euroopa akadeemiate teadusnõukoja (EASAC) raportit „Taastav põllumajandus Euroopas“. Raportist ning sellest, kuidas see Eesti inimesi ja kohalikku tasandit puudutab, räägivad töörühmas osalenud kolm Eesti teadlast: Tartu ülikooli professor Maarja Öpik ja teadur Krista Takkis ning Eesti maaülikooli professor, akadeemik Ülo Niinemets. Loe siit.
President Tarmo Soomere osales EASACi keskkonnapaneeli koosolekul Budapestis, kohtus Ungari teaduste akadeemia presidendi Tamás Freundiga ja Ungari esindajaga Euroopa riikide peateadurite foorumis (ESAF), Isztvan Szaboga. Kohtumisel Ungari teaduste akadeemia presidendiga arutati Eesti ja Ungari teadlaskogukondade vahelise koostöö süvendamise võimalusi, kirjutati alla kahepoolse teaduskoostöö leping ja Eesti-Ungari teaduskoostööprojektide 2022-2024 protokoll. Fotod kohtumisest siin.
Lauri Mälksoo annab ETV saates „Ringvaate“ intervjuu sõjakuritegude tõestamisest ja kurjategijate vastutusele võtmisest Ukrainas Butša linnas toimunud tapatalgude kontekstis. Vaata siit.
Veiko Uri kirjutab Postimehe veerus „Teadlase pilguga“, et raiemahu üle käiva vaidluse taustal on kahjuks täiesti varju jäänud metsade ja metsanduse arengut palju enam mõjutav metsakasvatuslik tegevus. (2.04.22, Postimees, „Veiko Uri: metsateadlase pilguga metsanduse arengukavast“). Loe siit.
Postimehe lisas Arvamus ja Kultuur ilmub intervjuu Dmitri Vinnikoviga, mis on varem ilmunud Postimehe teadusportaalis (2.04.22, Postimees, Arvamus ja Kultuur, „Jõuelektroonika on võtmetehnoloogia energia- ja rohepöörde ülesannetes”, lk 30).
Kalle Kirsimäe kirjutab Postimehes haruldastest muldmetallidest Eesti karbifosforiidis (2.04.22, Postimees, Arvamus ja Kultuur (Fookus), „Haruldastest muldmetallidest Eesti karbifosforiidis”, lk 23).
Krista Fischer ütleb Pealinn.ee portaalis, et kui riik piiranguid leevendaks, tähendaks see ennekõike seda, et inimestele endile tuleb vastutust juurde. Loe siit.
Teaduste akadeemias toimus Eesti teaduste akadeemia ja Academia Pernaviensise koostööseminar „Mis oleks kui…“, mis oli mõeldud nii õpilastele kui õpetajatele. Akadeemia peegelsaali kogunesid huvilised Tallinnast, Pärnust ja Tartust, et lähemalt tutvuda teadusmaailma võimaluste ja eripäradega ning arutleda õpilaste uurimistööde tegemise üle nii õpilase kui juhendaja vaatenurgast. Lähem info siin.
Euroopal lasub kaasvastutus suutmatuse eest sõda Ukrainas ära hoida. Veelgi enam aga lasub meil kohustus tulevasi sõdu Euroopas vältida ning selle eelduseks on selge arusaamine meie strateegilistest ühishuvidest pluss tahe ja suutlikkus nende eest seista, kirjutab akadeemik Jaak Aaviksoo ERRi arvamusloos. Loe siit.
Anne Kahru osaleb projekti GEARING-Roles raames toimuva rahvusvahelise konverentsi „Sooline võrdõiguslikkus teaduses ja kõrghariduses“ paneelarutelus, kus arutatakse Eesti teaduse soolise võrdõiguslikkuse hetkeseisu ja peamisi väljakutseid. Rohkem infot siin.
ETV2 saates „Kultuuristuudio. Looming“ esineb Mart Kalm, kes aitab vastuseid leida küsimustele: Milline on hea linnaruum? Kui palju peaks loodavas arhitektuuris olema taaskasutust?
Tõnu-Andrus Tannberg kirjutab Postimehe lisas Arvamus ja Kultuur Venemaa kaotusega lõppenud Krimmi sõjast. (26.03.22, Postimees, „Tõnu Tannberg: 1853. aastal puhkenud Krimmi sõda lõppes Venemaa kaotusega ja puudutas otseselt ka Eestit“, lk 10). Loe siit.
Kui soovime ukrainlaste elusid säästa, agressorit nõrgestada ja Euroopas rahu saavutada, peame käituma strateegiliste andmekogudega nii nagu nafta ja gaasiga. Tuleb sulgeda rahu jaoks loodud võimalused neile, kes neid sõja jaoks tarvitavad, kirjutab Tarmo Soomere Postimehe veerus „Teadlase pilguga“. (26.03.22, Postimees, „Andmed päästavad või hoopiski tapavad“, lk 8). Loe siit.