Arhiiv: Diary

Õnnelikkusega kipub olema nii, et mida rohkem selle peale mõelda, seda vähem õnnelikud me oleme, ütleb Anu Realo ajakirjas Eesti Naine ilmunud usutluses. Loe siit.

Riigikogus arutatav energiamajanduse korralduse seaduse muutmise eelnõu seab eesmärgiks juba aastal 2030 katta taastuvelektriga kogu aastatarbimine, kuid ei arvesta, et aasta pooltel tundidel on energiat üle ja pooltel puudu, kirjutab teaduste akadeemia energeetikakomisjoni esimees Arvi Hamburg Postimehes. (26.09.22, Postimees, „Õhus on elektrit“, lk 13). Loe siit.

Jarek Kurnitski kirjutab Postimehe veerus „Teadlase pilguga“ energiakriisi esimesest aastast. Ta toob ka väikese spikri olulistest energiakriisist väljumise teemadest, mis loodetavasti valimisdebatis tõstatuvad. (24.09.22, Postimees, „Mida tuleb teha energiakriisist väljumiseks?“, lk 8). Loe siit.

Lauri Mälksoo kirjutab Postimehe arvamusrubriigis, et Venemaa väljendatud kavatsus korraldada okupeeritud Ukraina aladel referendumid Venemaaga liitumise küsimuses on vastuolus rahvusvahelise õigusega. (23.09.22, Postimees, „Õigustühised referendumid“, lk 13). Loe siit.

Jarek Kurnitski ütleb Vikerraadio hommikuprogrammis „Vikerhommik“, et praegused soovitused hoida energia säästmiseks kontoris temperatuur 19 kraadi ja kodus 20 kraadi juures on küll meie mugavustsoonist väljumine, kuid sellega saavutame olulise kokkuhoiu. Kuula järele.

Pärimuslik arusaam metsast, mis toidab, katab ja kaitseb, on keskkonnaaktivistide survel lagunemas ning maad võtab ettekujutus metsast, mida ühed ekspluateerivad ja teised kaitsevad. Selline mõtlemine ei tõota head, kirjutab Jaak Aaviksoo ERRi arvamusloos. Loe siit.

Jüri Engelbrecht esineb ettekandega „Modelling of complex signals in nerves” rahvusvahelise aasta „Alusteadused jätkusuutlikuks arenguks 2022“ maailmakonverentsil Belgradis (Serbias). Lisaks modereerib ta paneeli teemal „Alusteaduste seosed teiste teaduste, innovatsiooni ja inseneeriaga“. Rohkem infot siin.  

Jaak Järv osales 19.–23. septembril Slovakkia teaduste akadeemia II osakonna instituutide rahvusvahelisel evalveerimisel, mille käigus tutvuti 13 instituudi tegevusega. Igas instituudis toimusid arutelud instituudi töötajate ja juhkonnaga ning eraldi kohtumised doktorantide ja noorteadlastega. Teadusasutuste rahvusvaheline evalveerimine toimub Slovakkias regulaarselt ja selle soovitusi on kasutatud ka Slovakkia  teaduste akadeemia instituutide struktuuri ümberkorraldamisel. Rohkem infot Slovakkia teaduste akadeemia kohta leiab … Loe edasi

Justiitsministeerium sai valitsuselt ülesande välja töötada seaduseelnõu monumentide, skulptuuride ja mälestusmärkidega seonduva reguleerimiseks. Mart Kalm ütleb ETV saates „Ringvaade“, et loodetavasti arhitektuuri siiski reguleerima ei hakata ning ajalugu ei tuleks vaesustada. Vaata siit.

Ukrainas on ligikaudu 30 korda enam elanikke kui Eestis. Selle võrra on suurem ka nende teadusmaastik – ligi sada tuhat teadlast. Seda tohutut jõudu ei ole aga seni rakendatud eriti efektiivselt. Ukrainlastel on võimalik õppida sellest, kuidas Eesti oma Nõukogude aja teadussüsteemi ümber korraldas, kirjutab Postimehe veerus „Teadlase pilguga“ Tarmo Soomere. (17.09.22, Postimees, „Ukraina vajab … Loe edasi

Mart Kalm ütleb ERRi kultuurisaates „OP“ Tallinna vanalinna olukorrast rääkides, et selle üheks miinuseks on see, et kohalikud ei külasta seda piisavalt. Seetõttu on vanalinn täitunud peamiselt turistidega. Vaata järele siit.

Toimus Eesti teaduste akadeemia juhatuse istung.

Naisakadeemikute ettepanekul toimus kohtumine sõja tõttu Eestisse tulnud Ukraina teadlastega. Kohtumisel osalesid akadeemikud Tiina Randma-Liiv, Anne Kahru, Maris Laan, Jakob Kübarsepp ja neli Ukraina teadlast: Olha Alieksieieva, Kateryna Lobanova, professor Oleksandr Tarasov ja professor Iryna Mihus. Kohtumise avas president Tarmo Soomere. Tutvustusringi juhatas sisse kohtumise idee autor Tiina Randma-Liiv. Järgnes vestlus vabas vormis, kontaktide vahetamine … Loe edasi

Jaak Aaviksoo kirjutab Postimehes ilmunud arvamusloos, et Eestis kulub ebaproportsionaalselt suur hulk raha kõigele muule kui õpetajatele palga maksmiseks. Selle põhjuseks on eelkõige ebaefektiivne koolivõrk. Lahendus peitub hariduse riikliku korralduse olulistes muudatustes. (14.09.22, Postimees, „Eesti hariduskulud on maailmas kõrged“, lk 13) Loe siit.

Valter Lang kirjutab Eesti Päevalehe uues artiklisarjas „Mälupank. Ida-Viru eri“ Narva piirkonna esiajaloost enne 13. sajandit. (13.09.22, Eesti Päevaleht, „Eestlaste esivanemad võtsid Virumaa algsaamidelt üle“, lk 2-3). Loe siit.

Arvi Freiberg osaleb Eesti teaduste akadeemia esindajana rahvusvahelise aasta „Alusteadused jätkusuutlikuks arenguks 2022“ nõuandvas komitees alusteaduste ja jätkusuutliku arengu aastale pühendatud konverentsil „Teadus, eetika ja inimareng“ Qui Nhon`is (Vietnamis). Rohkem infot siin.

Marek Tamm kirjutab Postimehe arvamusrubriigis, et Eesti riigi ees seisvatest ülesannetest näivad kaks kõige kaalukamad: kuidas ehitada üles toimiv ja ühtne eestikeelne kooliharidus kõikidele Eesti õpilastele ning kuidas kehtestada selline kõrghariduse rahastusmudel, mis tagaks võimalikult kõrgetasemelise õppe- ja teadustöö Eesti hüvanguks. (10.09.22, Postimees, „Me peame rääkima haridusest“, lk 24). Loe siit.

Tiit Tammaru kirjutab Postimehe veerus „Teadlase pilguga“ sellest, kuidas mõjutab Ukraina põgenike saabumine Eesti rahvuskoosseisu. (10.09.2022, Postimees, „Ukraina põgenike mõju Eesti rahvastikule“, lk 10). Loe siit.

ERRi Novaatori portaalis ilmub pikk intervjuu Mart Saarmaga. Ta tõdeb muuhulgas, et inimkonna vananemisega kaasneva ajuhaiguste epideemia vältimiseks tuleb nende uurimise rahastamist juba praegu kordades kasvatada. Loe siit.

Urmas Varblane kirjutab Postimehe veerus „Teadlase pilguga“ Eesti kiire hinnakasvu peamistest põhjustest. (3.09.22, Postimees, „Eesti kiire hinnakasvu peamistest põhjustest“, lk 8). Loe siit.

Ajakirja Akadeemia septembrinumbris ilmus Jüri Engelbrechti artikkel „Tuleviku modelleerimine Kasvu piiride ainetel“. (Akadeemia 9/2022, 1675-1687)

Mihhail Gorbatšov ei toonud meile vabadust, kuid tema perestroika võimaldas Eestil iseseisvuse taastada, kirjutab akadeemik Tõnu-Andrus Tannberg ERRi arvamusloos. Loe siit.

Eesti teaduste akadeemia kuulutab välja akadeemik Anto Raukase nimelise stipendiumi konkursi. Toetuse eesmärk on populariseerida energeetika ja füüsika erialasid ning toetada Virumaa noorte arengut ja panust Eesti energeetika ning tuumaenergeetika tulevikku. Stipendiumi idee ja rahaline toetus pärinevad Fermi Energialt. Loe lähemalt.

Statistilised mudelid võivad viia segadusse ja näidata nagu sureksid ka koroonaaastail sündinud lapsed varem. Mudelitega tuleb olla ettevaatlik ja neist tulenev ei peaks alati pimesi seaduseks muudetama, kirjutavad Postimehe teadusportaalis Krista Fischer ja emeriitprofessor Ene-Margit Tiit. Loe siit.