Postimehe veebiväljaande teadusrubriik tutvustab lähemalt hiljuti Tallinna tehnikaülikooli aasta teadlaseks valitud Dmitri Vinnikovi tööd. Viimastel aastatel on see olnud suunatud uute jõuelektrooniliste muundurite ja süsteemide loomisele, mis ühendaks päikesepaneele, elektrituulikuid, kütuseelemente ja akusalvesteid elektrivõrguga. Loe siit.
EASAC avaldab raporti „Neonicotinoids and their substitutes in sustainable pest Control“. Teadlased juhivad raportis tähelepanu sellele, et Euroopa Liidu (EL) liikmesriigid ja tööstus kasutavad ära lünki ELi taimekaitsevahendite õigusaktides, et jätkata keelustatud neonikotinoidide kasutamist. Raportit kommenteerib selle töörühmas osalenud akad Anne Kahru. Loe lähemalt.
Tuul on Eesti kõige väärtuslikum loodusressurss. Nüüd, mil poliitikud on suutnud ukse tuuleenergia jaoks avada, seisame kohe järgmiste väljakutsete ees. Eestil peaks olema piisavalt nutikust, et mitte korrata vigu, mida juhtivad tööstusriigid senini enda taastuvenergia taristu ülesehitamisel on juba teinud, kirjutavad akadeemik Enn Lust ja Tartu Ülikooli füüsikalise keemia teadur Ove Oll Postimehes. (28.02.23, Postimees, … Loe edasi
Tarmo Soomere osaleb ETV saate „UV faktor“ arutelus. Jutuks tulevad teemad: Millised on olnud seekordsete valimiste senised suurimad üllatused ja milliste lubadustega on poliitikud läinud hoopis lati alt? Mis on peaministrikandidaatide debati eel kõige olulisemad küsimused, mis siiani jäänud vastusteta? Vaata siit.
Seekordsete valimiste eripära on selgete ideoloogiliste vastanduste puudumine. Eesti hariduspoliitilise debati kiiluteemad on kantud pigem identiteedi problemaatikast, mitte niivõrd sotsiaalsetest huvidest, kirjutab erakondade valimisprogramme analüüsinud akad Ellu Saar ERRis koos Tallinna ülikooli avaliku poliitika dotsendi Triin Lauriga. Loe siit.
ETV saates „TeadusEST“ on teemaks muutused looduses. Saates tutvutakse Eesti loodusteadlaste tööga ja küsitakse, milline võiks välja näha Eesti loodus saja aasta pärast, millised viljad kasvavad meie põldudel ja kas ökosüsteemid suudavad muutustes säilida. Teiste teadlaste seas saavad sõna Martin Zobel ja Ülo Niinemets. Vaata järele siit.
Meie strateegiline valik on olnud suhteliselt madal maksukoormus, ent puudu on jäänud arusaamisest, et selle eest ei saa kõiki Põhjamaade standarditele vastavaid avalikke teenuseid. See valik tuleks ühiskonnas ausalt läbi rääkida, kirjutab Jaak Aaviksoo ERRi arvamusloos.
Dmitri Vinnikov valiti Tallinna tehnikaülikooli 2022. aasta parimaks teadlaseks. Akadeemik Vinnikov sai eelmisel aastal valmis teadustöö, mille sisu on kokkuvõtvalt öeldes rohepöörde vaimust kantud tehnoloogiate täiustamine ning nende ühiskonnale n-ö käegakatsutavamaks muutmine. Loe lähemalt.
ETV saates „UV faktor“ võeti luubi alla erakondade majandusprogrammid. Koos teiste ekspertidega osales arutelus Urmas Varblane. Vaata kajastust siit.
Sarnaselt erakondade valimisprogrammide ülejäänud peatükkidele lubavad parteid suunata teadusesse ja kõrgharidusse rohkelt lisaraha. Mineviku põhjal on aga selge, et lahked rahalised lubadused jäävad enamasti täitmata, misläbi jääb üle loota, et uus koalitsioon oskab siduda rahaküsimise hädavajalike struktuursete ümberkorraldustega, kirjutab Jaak Aaviksoo Novaatoris.
Anu Realo räägib Vikerraadio saates „Labor“ oma värske uuringu põhjal, millised isikujooned ajendavad inimest rännuteele asuma. Kuula järele.
Hetkel toimuvad tehnoloogiasektoris lausa tektoonilised maavärinad. Tehisintellekt on saanud järgmise vahevõidu iga üksiku inimese võimetega võrreldes, kirjutab Jaak Vilo Postimehe „Teadlase pilguga“ veerus. (18.02.23, Postimees, „Tehislik tark mees taskus oskab peaaegu kõike“, lk 4). Loe siit.
Ilmunud on Keele ja Kirjanduse mahukas teemanumber „Nõukogude aja kirjandus- ja kultuurielu“, mille on koostanud Tõnu Tannberg. Teemanumber on sündinud 2022. aasta mais toimunud konverentsi „Sovetiaja kirjandus- ja kultuurielu. Uued allikad, lähenemisviisid, tõlgendused“ ettekannete põhjal. Rohkem infot.
Teaduste akadeemias toimus Eesti Vesinikuklastri korraldatud seminar „Kuhu panna taastuvenergia ülejääk aastal 2030?“. Tarmo Soomere ütles seminari avasõnad ja juhtis paneeldiskussiooni„Kas ja kuidas mahuvad ühele pildile rohepööre, energia varustuskindlus ja jõukohane hind tarbijatele?“ Rohkem infot.
„Türgis toimus eelmine maavärin 50 aastat tagasi ja selgelt selle küsimusega tegeletud ei ole. Sealne ehituskultuur ei ole sellisel tasemel nagu ta peaks olema. Loomulikult on sellistele probleemidele tehnilised lahendused, aga nõuab ka väga süsteemset panustamist, haridust ja korruptsioonivaba ühiskonda, et see töötada võiks,” ütles akadeemik Jarek Kurnitski Kuku raadio hommikuprogrammis traagiliste tagajärgedega maavärinat kommenteerides. … Loe edasi
11. veebruaril tähistatava „Naised ja tüdrukud teaduses” päeva puhul tõi ingliskeelne veebiväljaanne Estonian World esile 16 silmapaistvat Eesti naisteadlast. Silmapaistvate naisteadlaste seas on kõik üheksa naisakadeemikut: Ene Ergma, Krista Fischer, Anne Kahru, Maarja Kruusmaa, Maris Laan, Tiina Randma-Liiv, Anu Raud, Anu Realo ja Ellu Saar. Loe lähemalt.
Väga võimalik, et humanitaarteadused on kriitilise tähtsusega, et toime tulla hiiglaslike probleemidega, mida inimkond on mõne viimase kümnendiga suutnud tekitada. Humanitaarteadlased otsivad üha enam valdkonnaülest koostööd ja loovad interdistsiplinaarseid uurimissuundi, mis lubaksid inimtegevust mõtestada võimalikult mitmekülgselt, kirjutab Marek Tamm Postimehe veerus „Teadlase pilguga“. (11.02.23, Postimees, „Humanitaaria uued horisondid“, lk 8). Loe siit.
Sirbis ilmub järelehüüe Andres Öpikule (4..05.1947 – 28.01.2023). (10.02.23, Sirp, „Eeskuju andvalt ja järgimist väärivalt julge”, lk 38). Loe siit.
Vabariigi Valitsus kinnitas riigi teaduspreemiate 2023. aasta laureaadid. 40 000 euro suurused elutööpreemiad pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest pälvisid Tartu Ülikooli meditsiinilise biokeemia professor Mihkel Zilmer ja keeleteadlane Asta Õim. Loe lähemalt.
Justiitsminister Lea Danilson-Järg tunnustas Arnold ja Heli Susi nimelise Sõnajulguse missioonipreemiaga Hando Runnelit, kes on kasutanud oma sõna jõudu Eesti riikliku iseseisvuse, demokraatlike väärtuste ja ajaloolise tõe eest seismisel. Loe siit.
Anu Raud pälvis Eesti Kultuurkapitali preemia säästliku ja alalhoidliku elustiili populariseerimise ning püksipaikamise konkursi ja näituse korraldamise eest. Loe siit.
Jarek Kurnitski ütleb Õhtulehe veebiväljaandes ilmunud artiklis, et Eesti pole võimeline kandma oma koormat ja renoveerima kõik ennenähtud hooned aastaks 2050. „Kui võtab kauem aega, siis võtab, aga igal juhul tegutseda tuleb – see on samm õiges suunas,“ sõnab ta. Loe siit.
Aasta esimestel päevadel analüüsiti ajakirjas Nature, kui palju on viimase poolsajandi vältel ilmunud maailma muutnud publikatsioone. Mõneti ehmatav on järeldus, et olulisi edusamme kajastavate artiklite suhtarv on aastail 1945–2010 vähenenud jämedalt kümme korda. Järjest olulisemaks saab oskus välja sõeluda neid, kelle tööl on potentsiaal maailma muuta, kirjutab teaduste akadeemia president Tarmo Soomere Postimehe „Teadlase pilguga” … Loe edasi
Eesti teaduste akadeemias toimus konkursi „Teadus 3 minutiga“ finaal-gala, kus 15 finalisti seast valiti viis parimat: Kertu Liis Krigul (Tartu ülikool), Annette Miller (Tallinna tehnikaülikool), Keiu Paapsi (tervise arengu instituut), Madli Raudkivi (Tallinna ülikool) ja Martin Sarap (Tallinna tehnikaülikool). Rohkem infot.