Teadusportaali Research.com andmetel on akadeemik Ülo Niinemets on kogu maailma taimeteaduse ja agronoomia valdkonna teadlaste hulgas ülikõrgel 18. kohal. Maailma parimate teadlaste seast leiab kokku 63 Eesti teadlast, kellest 15 on akadeemikud. Kolm Eesti teadlast on esindatud kahes valdkonnas. Vt ka.
Maarja Kruusmaa osaleb Academia Europaea paneelis, kus arutletakse selle üle, milline on meie suutlikkus prognoosida järgmist kriisi ja valmisolek sellega toimetulekuks. Lähem info.
Ei ole olemas valmis retsepti, kuidas noortest inimestest kasvatada tippteadlast. Saame vaid luua teadlaskarjääri soosiva keskkonna. Selle loomine algab juba koolipingist. Keskkonna kujundamisel mängivad olulist rolli nii õpetajad, teadlased kui ka ühiskond tervikuna, kirjutavad akadeemik Elmo Tempel ja Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasiumi keemia- ja füüsikaõpetaja Erkki Tempel „Teadlase pilguga“ veerus. (Postimees, 15.04.23, „Teadus algab rohujuuretasandil“, lk … Loe edasi
Õpetajate Lehes ilmub ülevaade 30. märtsil teaduste akadeemia ja Acadeemia Pernaviensise koostööseminaril „Mis sünnib ristteel?“ osalenud Kohtla-Järve gümnaasiumi noorte muljetest üritusest. (14.03.23, Õpetajate Leht, „Silmaringi avardav päev akadeemikutega“, lk 24). Loe siit.
Agu Laisk ütleb Õpetajate Lehes tänavuse õpilaste teadustööde riikliku konkursi töid kommenteerides, et kuigi ülikooli keskmine tase jätab pigem kesise mulje, on konkursile esitatud tööd väljapaistvad. (14.04.23, Õpetajate Leht, „Agu Laisk: meeldisid tööd, kus õpilase isiksus välja tuleb“, lk 24). Loe siit.
Jaak Aaviksoo kirjutab Postimehe arvamusloos, et parim uudis on see, et sündiv koalitsioon soovib riigirahandust korrastada. Siiski tõstatab ta hulga lahendamist vajavaid probleeme. (Postimees, 13.04.23, „Riigirahanduse raviplaan on vajalik“, lk 15). Loe siit.
Toimub Heidelbergi teaduste akadeemia ja Eesti teaduste akadeemia ühisseminar, mis keskendub vajadustele, edulugudele ja võimalustele viia läbi pikaajalisi teadusuuringuid sotsiaal- ja humanitaarteaduste alal, sh keeleteadus, kultuur, ajalugu ja õigusteadus. Lähem info.
Aastavahetusega jõudis Eesti teadusrikkuselt maailma neljandaks riigiks, kirjutavad akadeemik Jüri Allik ning Tartu ülikooli teadus- ja arendustegevuse analüütik Kalmer Lauk Postimehe arvamusloos. Eesti teaduse arengumootoriteks on meditsiin, geneetika, bioloogia, ökoloogia ja füüsika. 15 valdkonnas on Eesti üle maailma keskmise ja kuues valdkonnas üsna keskmise ligidal. Artikli autorid ütlevad, et Eesti peaks aktiivselt mõtlema, kuidas oma … Loe edasi
Eestis töötati välja uudne energiamärgise määramise lahendus DigiAudit. Jarek Kurnitski ütleb platvormi pilootprojekti juhina, et lahenduse ainulaadsus ja uuenduslikkus seisneb reaalajas energiamärgise määramises. Loe lähemalt.
Kunagi oli õppurite seas käibel sentents, mis punase niidina jooksis läbi tollaste ajalookäsitluste: „Venemaa ei saanud lubada, et alad, mis olid tema piiridele nii lähedal, ei kuulunud talle.“ See on Vene riikluse loogika. Näib, et Vene riigi ja sedakaudu ka vene rahva lähtekohaks suhtumises oma naabreisse on kujunenud kadedus, kirjutab akadeemik Jaan Undusk Postimehe veerus … Loe edasi
ETV saates „TeadusEST“ tuleb jutuks personaalmeditsiini temaatika. Teiste teadlaste seas sõna saav Andres Metspalu ütleb, et tervisekassad ja kindlustused nii meil kui Ameerikas kulutavad ennetusele 1-2% kogu eelarvest. Seda on tema hinnangul selgelt liiga vähe, kui vaadata, milline on tegelik võimalus hoida haigusi ära, lükata neid edasi ja ravida varem. Vaata järele.
Eesti teaduste akadeemia juhatus valis eesti keele ja selle õpetamise uurija-professori aastateks 2023–2024. Valituks sai Tartu ülikooli eesti keele võõrkeelena professor Birute Klaas-Lang. Professori uurimisteema keskendub vene dominantkeelega lastevanemate keelehoiakutele eestikeelsele õppele ülemineku protsessis. Loe lähemalt.
Mart Kalm ja Marco Kirm osalevad Vabariigi Presidendi Alar Karise ametlikul kahepäevasel visiidil Rootsis, Lundis ja Malmös. Visiidi eesmärk on otsida võimalusi teadus- ja majanduskoostöö tihendamiseks. Vaata lähemalt.
Selguvad akadeemik Anto Raukase nimelise stipendiumi saajad. Veebruaris välja kuulutatud konkursivoorus pälvivad 1600-eurosed stipendiumid Tallinna tehnikaülikoolis elektroenergeetika ja mehhatroonika eriala õppivad Mirjam Mäekivi ja Kirill Nefjodov. Loe lähemalt.
Sada aastat tagasi ilmus ajakirja Looming esimene number. Tõnu Tannberg kirjutab sel puhul Postimehes sellest, kuidas ajakiri Looming taheti Nõukogude ajal nimetada ümber Viisnurgaks. (01.04.23, Postimees, „Kuidas Loomingust ei saanud Viisnurka“, lk 30). Loe siit.
Akadeemik Anne Kahru kirjutab „Teadlase pilguga“ veerus, et kindlasti ei ole piisavalt selgitatud näiteks bioplastiku, tuuleturbiinide, päikesepaneelide ja elektriautode keskkonna jalajälge. Kuigi kõigil neil on vähemalt mõnel elukaare etapil soovimatuid keskkonnamõjusid. Tehnoloogilist progressi ei ole mõtet küll asjatult pidurdada, kuid teisalt ei tohi seda saavutada inimese ja keskkonna tervise hinnaga. (Postimees, 1.04.23, „Viiskümmend rohelist varjundit … Loe edasi
ETV saates TeadusEST kohtutakse Eesti teadlastega, kelle eesmärk on avardada inimkonna kosmilist maailmapilti. Teiste seas räägib Martti Raidal Tumeda Universumi tippkeskuse juhina universumi uurimisest. Ta ütleb, et me teame 5% universumist ja ülejäänud 95% ehk tume pool on tundmatu. Vaata järele.
30. märtsil osalesid president Tarmo Soomere ja akadeemik Maarja Kruusmaa Euroopa Komisjoni (DG REFORM) poolt rahastatava projekti „Building capacity for evidence-informed policymaking in governance and public administration in a post-pandemic Europe“ Eesti avaüritusel arutelupaneelis. Eesti koordineerib projekti Eesti teadusagentuur.
Kuidas käimasolev sõda IT-sektorit mõjutab, mille alusel spetsialistid peaksid tööandjat valima, kui turvalised on e-valimised, milliseid töötajaid sektor vajab, millised oskused on ka tulevikus vajalikud ja millised töökohad seab ohtu tehisintellekti areng? Neil teemadel räägib Äripäeva raadio sisuturundussaate külaline Dan Bogdanov. Kuula järele.
Vikerraadio saates „Reporteritund“ räägitakse Euroopa Parlamendist tulnud direktiivist vanemate eluhoonete renoveerimise asjus, et parandada majade soojapidavust ja piirata energiatarbimisega kaasnevat kasvuhoonegaaside saastet. Koos teiste saatekülalistega räägib Jarek Kurnitski, mida uued eesmärgid ja kellelt mida nõuavad, kust tuleb raha ja mida energiamärgis meile õieti ütleb. Kuula järele.
Praegune poliitiline kriis on Prantsusmaal üha enam tõstatanud küsimuse, kas kehtiv põhiseaduslik kord on parim viis ühe demokraatliku riigi ühiselu korraldamiseks. Prantsusmaa on üks väheseid tugeva presidendivõimuga riike Euroopas ja üha enam paistab, et vana monarhistlik unistus tugevast juhist, kes suudab kõik probleemid lahendada, enam ei tööta, kirjutab Marek Tamm Postimehe portaali arvamusloos. Loe siit.
Koguteose „Eesti merenduse ajalugu I“ ilmumise puhul mõtiskleb „Teadlase pilguga“ veerus ajaloo üle teaduste akadeemia president Tarmo Soomere. (25.03.23, Postimees, „Merenduse ajalugu raiuti raamatusse“, lk 8). Loe siit.
Sirbis ilmub Tarmo Soomere ettekande emakeelepäeva konverentsil „Tunnete keel ja tehnoloogia“. Ta ütleb, et teaduskommunikatsioonis tuleb faktide esitamiselt liikuda nende seostamisele, deklareerimiselt inimeste kõnetamisele, tausta ja konteksti selgitamisele. (24.03.23, „Tunnete ja tehnoloogia sümbioos“, lk 37-38). Loe siit.
Sel aastal hakkab tööle Eesti riikliku personaalmeditsiini IT-süsteem. Selle eesmärk on teha inimeste geeniandmed arstidele paremini kättesaadavaks ning muuta näiteks ravimite määramine seeläbi palju personaalsemaks. Milline väljakutse on see IT-le ja millised andmed taristus olema hakkavad, räägib ETV saates „TeadusEST“ Jaak Vilo. Vaata järele.