Arhiiv: Diary

Riigikogu kiitis kolmapäeval heaks president Alar Karise ettepaneku nimetada Eesti Panga nõukogu uueks esimeheks Urmas Varblane. Loe lähemalt.

Toimub Eesti teaduste akadeemia juhatuse koosolek Narvas. Väljasõidu raames käivad akadeemikud Ida-Virumaa koolides kohtumas kokku 470 gümnaasiumiõpilasega üheksast koolist Kohtla-Järvel, Toilas ja Narvas.

Eesti on alates veebruarist Euroopa Molekulaarbioloogia Laboratooriumi (EMBL) täisliige. Selle asutuse olemusest ja liitumise tähtsusest rääkis Vikerraadio teadussaates „Labor“ Jaak Vilo, kes on Eesti liitumist ka pikalt eest vedanud. Kuula järele.

Miljonid purustatud kodud ja hävitatud elud on Venemaa sõjalise sissetungi otsene tagajärg Ukrainas, kuid sõja tegelik mõju on üleilmne ja ulatub Ukraina piiride taha. Sõda raputas läbi reeglitel põhineva maailmakorra alustalad ja käivitas ahelreaktsioonina erinevad ühiskondlikud, poliitilised, majanduslikud ning keskkondlikud protsessid, mille tegelikku haaret ja ulatust saame hinnata alles aastate pärast, kirjutab akadeemik Anu Realo … Loe edasi

Akadeemiat külastas Tšehhi parlamendidelegatsioon asespiiker Jiří Drahoši juhtimisel. President Tarmo Soomere andis ülevaate akadeemia tööst. Arutati  Eesti ja Tšehhi omavahelise koostöö ja rahvusvahelise teaduskoostöö võimalusi ning meetmeid Ukraina teadlaste toetamiseks Ukraina ja Venemaa sõjalise konflikti ajal ja tulevikus. Kohtumisel osalesid asespiikri nõunik Martin Mejstřík, Tšehhi saatkonna esimene sekretär Petr Preclík ning poliitika-, majandus- ja kultuurispetsialist … Loe edasi

Eesti Päevalehes ilmub intervjuu Tartu ülikooli rektorina teist ametiaega alustanud Toomas Asseriga. Ta loodab, et kui tema teine ametiaeg lõppeb, on kõrghariduselu ja tulevikuvaade on selgemad. Toomas Asseri sõnul peab doktorantuuri maht märkimisväärselt suurenema. Peale selle peame olema võimelised pakkuma keele- ja kultuuriõpet ka nendele mitte-eestlastele, kes tulevad siia teadustööd tegema, et nad jääksid siia. … Loe edasi

President Tarmo Soomere ja  akadeemik Urmas Kõljalg osalesid Euroopa kliimakonverentsil Varssavis. Konverentsi korraldasid Poola teaduste akadeemia ja Saksamaa teaduste akadeemia Leopoldina. Konverentsil arutasid 90 teadlast 45 riigist kliimamuutustega kohanemise strateegiaid ja kaasnevate mõjude leevendamise võimalusi. Tarmo Soomere osales plenaararutelus „Infrastruktuur, mobiilsus ja riskid“. Toetamaks ühise arusaama kujunemist ning kohanemis- ja leevendustegvuste kavandamist kohaliku, regionaalse ja globaalse tasandi … Loe edasi

Tõnu Tannberg räägib Vikerraadio saates „Eesti lugu“ võimu ja kirjanike suhetest teise maailmasõja järgses Eestis, murdepunktidest kirjanikkonna ja riigivõimu suhetes, avalikest ja salajastest otsustest, mis kirjanikke ja teisi loomeinimesi stalinlikule teele suunasid, Juhan Smuuli isikukultuse aegsetest luuletustest „Poeem Stalinile“, „Lahtine kiri Marie Underile“ ja „Norra brigg“. Tõnu Tannberg rõhutab, et aus ja teaduslikult pädev oma ajaloo käsitlemine ongi … Loe edasi

Jarek Kurnitski kirjutab Postimehe veerus „Teadlase pilguga“, et mõistlik oleks teha minimaalse toetusega renoveerimist nii palju, kui korteriühistutel vähegi huvi on. See võimaldaks renoveerida jõukohase ja mõistlikult kasvava tempoga ning eeldatavasti ka soodsalt. Sellest võidaksid kokkuvõttes nii korteriühistud, riik kui ka ettevõtted. (Postimees, „Kodude renoveerimine vajab väikest tõuget“, lk 8). Loe siit.

Novaatori raamatuklubi taskuhäälingus uuritakse värske prantsuse nobelisti Annie Ernaux’ esimest eesti keeles ilmunud raamatut „Koht“. Maarja Merivoo-Parro külalised on Tallinna ülikooli maastiku ja kultuurikeskuse vanemteadur Raili Nugin ja akadeemik Marek Tamm. Kuula siit.

Ilmub akadeemik Tõnu Tannbergi raamatu „Eesti mees Vene kroonus“ täiendatud ja parandatud väljaanne. Trükisoe raamat koondab valiku autori eri aegadel kirjutatud uurimusi, mis on pühendatud sõjaväekohustuse ajaloole Balti kubermangudes. Lähem info.

Ajaleht Sakala kajastab Anu Raua 80. juubeli tähistamist Heimtali koduloomuuseumis. (10.05.23, Sakala, „Tekstiilikunstnik sai kingiks koloratuurtenorist äratuskella“, lk 1). Loe siit. Loe ka Sakalas ilmunud intervjuud Anu Rauaga.

Mart Kalm ütleb ERRi portaalis ilmunud ning peamiselt linnaruumi ja elukeskkonna küsimustele keskenduvas pikas intervjuus, et Tallinn on ebaratsionaalselt hõre linn. Tema sõnul on eriti kesklinnas puudu tuhanded majad, et linn saaks normaalselt toimida. Tallinna probleem on Mart Kalmu hinnangul nii selle lõpetamata väljaehitamine kui ka viletsas seisus haljastus. Intervjuus arutleb ta linna loomuliku muutumise … Loe edasi

On silmakirjalik ja jätkusuutmatu arvata, et maailma on võimalik muuta rikkamaks ja samas paremaks elukeskkonnaks, lükates kõik saastavad, häirivad või silmapiiri reostavad nähtused ja tegevused kaugele piiri taha ja lootes sellega probleemide lahenemist. Roheline heaolumajandus on küll võimalik, aga see nõuab mõistmist, ühiskondlikku üksmeelt, valmisolekut kompromissideks ja heaperemehelikku käitumist, kirjutab Kalle Kirsimäe Postimehe „Teadlase pilguga“ … Loe edasi

Akadeemik Enn Saarele anti üle akadeemik Harald Kerese nimeline medal. Medali andis üle akadeemia asepresident Arvi Freiberg Tartu ülikooli Tartu observatooriumis Tõraveres, kus Enn Saar töötas aastatel 1968–2015. Uudis ajalehes Postimees.

President Tarmo Soomere andis kohtumisel Itaalia Expo 2030 delegatsiooniga ülevaate akadeemia toimimise alustest, sh akadeemia rollist pakkuda teadusalast nõu, jäädes seejuures poliitiliselt neutraalseks. Delegatsiooni juhtis suursaadik hr Stefano Stefanini; osalesid Itaalia suursaadik Eestis hr Daniele Rampazzo ja mitmed Itaalia saatkonna töötajad. La Sapienza ülikooli professor Fabrizio Piergentili tegi ettekande oma tööst kosmosevaldkonna arendamisel. Arutati Eesti … Loe edasi

Saksa kevade programmi raames toimub Eesti ja Saksimaa ühisseminar „Eesti ja Saksimaa – teel puhta energia poole“ (Estonia and Saxony – on the way forward to Clean Energy. Research – Innovation – Realization). Seminar on mõeldud teadlastele ja ettevõtjatele, kelle teadustöö või tegevusala on seotud üleminekuga puhtale energiale ning kes on huvitatud koostööst kolleegidega Saksimaal. … Loe edasi

Arvestades elektrokeemiliste tehnoloogiate ja „rohelise“ vesiniku keskkonnasõbralikkust, toimub arenenud riikides üleminek uutele tehnoloogilistele lahendustele lähema 10–20 aasta jooksul. See toob kaasa odava ja kriisikindla energeetikaga ühiskonna, kirjutab Enn Lust Postimehe veerus „Teadlase pilguga“. (29.04.23, Postimees, „Salvestustehnoloogiate roll rohe-energeetikas“, lk 8). Loe siit.

Jaak Vilo ütleb intervjuus Õpetajate Lehele, et õpetajahariduse maine paranemine ning igasuguse hea töö avalik tunnustamine on vajalikud lisaks palgakasvule. Samuti on selge, et koolide mure õpetajate puudumise pärast ei lahene sellega, et juhuslikud inimesed teevad aeg-ajalt pisikesi õpetajaampse. (Õpetajate Leht, 28.04.23, „Kõrvalpilk. Jaak Vilo peab õppimise võtmeks seoste loomist ainevaldkondade vahel“, lk 18). Loe siit.

ETV saates UV faktor arutleb akadeemik Maarja Kruusmaa koos teiste saatekülalistega tehisintellekti buumi ja sellega seotud temaatika teemal. Vaata järele siit.

Akadeemias toimus Hamburgi süvauuringute instituudi (HIAS) stipendiumiprogrammide infopäev. Infopäeva avas president Tarmo Soomere. Ettekannetega esinesid HIAS-i peasekretär Dorothea Rüland, tegevjuht Sonja Gräber-Magocsi ja Tartu Ülikooli professor Andra Siibak. Modereeris akad Marek Tamm. Hamburgi teaduste akadeemia kaasosalusel 2019. aastal asutatud süvauuringute instituudi infopäev oli mõeldud eeskätt Baltimaade noortele teadlastele. Infopäev on järelevaadatav Youtube´is. Rohkem infot HIAS-i … Loe edasi

Martin Zobel kirjutab Postimehe „Teadlase pilguga“ veerus looduse mäkdonaldiseerumisest. Suurbritannia Kew botaanikaaia teadlaste hinnangul on viimase 250 aasta jooksul välja surnud ligi 600 taimeliiki. Lisaks on ohustatud kuni 40 protsenti taimeliikidest. Sarnaselt inimühiskonnale toimub ka taimeliikide seas kihistumine vähesteks võitjateks ja paljudeks kaotajateks. Inimtegevuse globaalne mõju loodusele on seda suurem, mida rohkem on inimesi, mida … Loe edasi

20. ja 21. aprillil toimus Riias 18. Balti vaimse koostöö konverents „Energia tulevikuühiskonnale“. Kutsutud kõnelejatena esinesid akadeemikud Enn Lust, Jarek Kurnitski ja Dmitri Vinnikov ning Eesti noorte teaduste akadeemia president professor Maarja Grossberg-Kuusk. Paneelarutelu „Efektiivne ja jätkusuutlik energiakasutus“ kaasjuhina osales Eesti noorte teaduste akadeemia liige dr. Toomas Vaimann. Baltimaade teaduste akadeemiate medali pälvisid Arvi Hamburg … Loe edasi

Toimub Eesti teaduste akadeemia üldkogu aastakoosolek. Kuulutatakse välja akadeemik Harald Kerese nimelise medali laureaat astronoomia, füüsika ja matemaatika alal. Panuse eest tumeaine avastamisel ja universumi kärgstruktuuri uurimiseks vajalike statistiliste meetodite väljatöötamisel tunnustati medaliga akadeemik Enn Saart. Akadeemik Anu Realo peab ettekande teemal „Usaldusest, usaldusväärsusest ja vastutusest“. President Tarmo Soomere esitab kokkuvõtte akadeemia tegevusest 2022. aastal. … Loe edasi