Ülo Niinemets räägib Vikerraadio saates „Labor“ sellest, et hiljutised teadlaste suurandmed 85 tunnuse varieerumise kohta mandrite vahel näitavad, et tegelikult ei ole Austraalia täiesti unikaalne ning sarnasust teiste mandritega on seal rohkem kui erinevust. Kuula järele.
Kultuuriajakirja Akadeemia oktoobrinumbris ilmub teaduste akadeemia välisliikme Jaan Valsineri artikkel „Ülikool kui heterotoopia: Mäng kastruli ja kastekannu vahel“ (Akadeemia nr 10-2023, lk 1731). Autor rõhutab, et ülikoolide kõrget taset saab säilitada ainult loovust ja uudsust edendades. Lähem info.
Tänavu suvel tehtud sõltumatust ülevaatusest selgus, et samamoodi edasi toimetades ei ole tähtajaks täidetav mitte ükski 17st jätkusuutliku arengu eesmärgist, mille ÜRO püstitas 2015. aastal alanud ajaloolise missiooniga Agenda 2030. Nüüd on ÜRO Peaassamblee kuulutanud välja säästvat arengut toetava teaduste kümnendi aastateks 2023–2033, et ühendada väljakutsete lahendamiseks võimalikult paljud teadusharud ja teadmiste vormid. Arvi Freiberg … Loe edasi
Akadeemias toimub Teadlaste Öö teaduspärastlõuna (XXVI): „Ungern-Sternbergide linnapalee – Berliini viimane mood Toompea arhitektuuris“, mille fookuses on akadeemia maja. Peakülalisena peab loengu maja arhitekti Martin Gropiuse lapselapselaps, emeriitprofessor Arnold Körte Saksamaalt, kes on samuti arhitekt, aga ka arhitektuuriajaloolane ja uurinud oma esiisa loomingut. Ta räägib akadeemia majast Martin Gropiuse teiste teoste ja tema kaasaja kontekstis. Teine esineja on akadeemik … Loe edasi
Jaak Aaviksoo ütleb Eesti Ekspressis ilmunud pikas eri teemasid puudutavas intervjuus, et kui rahandus ei teeni Eesti riigi arengut, vaid Eesti riik peab teenima rahanduslikku tasakaalu, siis on midagi põhimõtteliselt valesti. Sealt hakkavad probleemide sügavamad juured. Muuhulgas toob ta esile, et demagoogia osa poliitilises kommunikatsioonis on tohutult kasvanud kõikides erakondades. Samuti sõnab, et pigem jääb … Loe edasi
Tarmo Soomere räägib ETV+ hommikuprogrammis „Kofe+“ seotult 20. septembril akadeemias toimunud teaduspärastlõunaga „Polaaruuringud Eestis“, millist teaduslikku huvi pakuvad Eesti teadlastele Arktika ja Antarktika. Vaata järele.
Eestlased on läbi ajaloo olnud hariduseusku rahvas ja see peaks nii olema ka 21. sajandil, ent selleks tuleb säilitada eesti hariduse head võimalused. Iga väike laps peab saama võimaluse käia kodukohale lähedases koolis, nii nagu 100 aastat tagasi, kirjutab Postimehe veerus „Teadlase pilguga“ Maris Laan. Me ei väärtusta ehk piisavalt üht meie ühiskonna enamikule loomulikuna … Loe edasi
Eesti teaduste akadeemia energeetikakomisjon osales 22.–23. septembril 2023 Tallinnas Unibet Arenas toimunud noortele suunatud elektriala suursündmusel Positron. Energeetikakomisjon oli esindatud boksiga sündmuse messialal. Samuti modereeris komisjoni esimees Arvi Hamburg 22. septembril toimunud arutelu „Kuidas erinevad energiatootmisviisid käivad käsikäes?“. Messialal tutvustas komisjon noortele energiamajanduse atraktiivsust ning eneseteostamise võimalusi ja väljakutseid, sh teadus- ja arendustegevuse (T&A) rakendusi. Ettevõtjatele tutvustati … Loe edasi
Akadeemik Jüri Engelbrechtilt ilmus kirjastuse Ilmamaa „Ilmatarkade“ sarjas kogumik „Peegeldusi teadusmaastikult“. Raamat koondab ilmunud esseesid, kus analüüsitakse nii teadmiste arengut kui ka ennustatavust, protsesse ühiskonnas, kriiside teket, haridust ja kultuuri ning mõttelugu, samuti visatakse pilk eesti teadlastele maailmas. Lisatud on esmailmuvad traktaadid ühiskonnast, teadusest ja tulevikust, kus autor vaatab kriitilise pilguga Eestis toimuvale. Loe lähemalt.
Teaduste akadeemias toimub teaduspärastlõuna (XXV) „Polaaruuringud Eestis“. Ingliskeelse seminari korraldavad Ameerika Ühendriikide saatkond Tallinnas ja Eesti teaduste akadeemia, et tunnustada oma pikaajalist koostööd ning arutada ühist huvi pakkuvaid Arktika ja Antarktika küsimusi. Lähem info.
Toimub Eesti teaduste akadeemia juhatuse koosolek.
14. septembril 2023 saavutas Läti valitsus Euroopa Inimõiguste Kohtus (EIK) võidu haridussüsteemi läti keelele üleminekuga seotud kohtuasjas. „Eestil tasub sarnases olukorras oleva naaberriigina tähele panna just seda, et EIK arvates on nõukogude õigusvastasest okupatsioonist ja anneksioonist tulenevalt riigikeele osatähtsust suurendava keele- ja haridusreformi eesmärgid põhimõtteliselt mõistetavad ja legitiimsed. Et EIK sellest aru saab, on ka … Loe edasi
Projektsuse kasvul on piir, mille ületamisel kulud ületavad tulud ühiskonnale, kirjutab Postimehe veerus „Teadlase pilguga“ akadeemik Ülo Niinemets. Projektsuse apologeetide väitel on projektipõhisus parim viis avaliku raha kasutamise läbipaistvuse suurendamiseks ja kulutuste vähendamiseks. Tegelikkuses aga toob projektiseerumine paindlikkuse asemel kaasa rohkem bürokraatiat ja formalismi, jäigemad struktuurid ning ülereguleerimise. (16.09.23, Postimees, „Kui projektipõhisust saab liiga palju“, … Loe edasi
Ajakirjas Engineering Proceedings avaldati Peeter Saari ülevaade enimtsiteeritud Eestis tehtud optika-alastest alusuuringutest ning optika-alaste Eesti väikefirmade tutvustus. Ülevaadet, mille aluseks on 20.–22. veebruaril Tartus peetud rahvusvahelise konverentsi „Holography meets advanced manusfracturing“ tellitud avaettekanne, saab lugeda siit.
Dan Bogdanov ütleb Raadio2 saates „R2 Pulss“, et täna olemasoleva info põhjal võib öelda, et e-valimisi saab turvaliselt teha. Ta rõhutab, et turvalisus on pidev protsess ja selle tagamine nõuab pidevat ja süsteemset tegelemist. Ta toob esile ka Tartu ülikoolis hiljuti tehtud uuringud, mille järgi on ühiskonnas teatud hulk inimesi, kes ilmselt ei hakkagi e-valimisi … Loe edasi
11.-12. septembril 2023 toimus Timișoaras Rumeenias European Science Advice Forum (ESAF) 9. aastakoosolek, mida juhatas ESAFi eesistuja, president Tarmo Soomere. Koosolekul andsid mitmed ESAFi liikmed ülevaate oma riigis toimuvast teadusnõustamisest ja sellega seotud probleemidest, Euroopa Komisjoni esindajad tegid ülevaate sellest, millised on komisjoni plaanid teadusnõustamise suunal ja millised on nende ootused ESAFile. Kõige olulisemad olid … Loe edasi
Peeter Saari arutleb Postimehes selle üle, milline võiks välja näha ajaloos judinaid tekitanud julm hukkamisviis määramatus tulevikus, kui inimkonnal on tehnoloogilist võimekust praegusest kuhjaga rohkem. (9.09.23, Postimees, „Jälle see Einstein, isegi korralikku hukkamist ei saaks tema teooriata täide viia“, lk 30). Loe siit.
Jaan Ross kirjutab Postimehe veerus „Teadlase pilguga“ Eesti teaduse põhiprobleemidest pärast Eesti iseseisvuse taastamist. Ta tõdeb, et olles ka ise olnud mõnda aega ka ise Eesti Teadusagentuuri hindamisnõukogu liige, võib ta järeldada, et katse jaotada teadustööks vajalikku raha ainult „tippude tippude“ vahel lõppes fiaskoga. (9.09.23, Postimees, „Eesti teaduse areng pärast taasiseseisvumist“, lk 8). Loe siit.
Eesti teaduste akadeemias toimus Eestis esmakordselt L’Oréal-UNESCO noorte talentide Baltikumi programmi „Naised teaduses” tunnustamisüritus, kus tõsteti esile Eestist, Lätist ja Leedust pärit silmapaistvaid naisteadlasi, nende uurimistöö tulemusi ning panust teadusesse ja innovatsiooni. Eestist pälvisid „Naised teaduses“ stipendiumi hormonaalsete rasestumisvastaste vahendite farmakogeneetikaga tegelev dr Triin Laisk ning antidepressantide kasutamise ja antibiootikumide vastupanuvõime vahelisi seoseid uuriv Kertu … Loe edasi
Mõnikord võrreldakse Balti riike ja Taiwani kui omamoodi geopoliitilisel „rindejoonel“ asuvaid formatsioone. Ent riigi- ja rahvusvahelise õiguse mõttes on siin olulisi erinevusi, kirjutab akadeemik Lauri Mälksoo Postimehe veerus „Teadlase pilguga“. Balti riikide staatuses rahvusvahelise õiguse subjektidena tänaseks küsimust ei ole. Taiwani olukord on siin aga vaieldavam. Näiteks kehtib seal endiselt 1947. aasta Hiina Vabariigi põhiseadus, … Loe edasi
Küsitlus delikaatsel teemal eeldab väga põhjalikku selgitust ning uuringus osalejatesse taktitundelist ja lugupidavat suhtumist, kirjutavad akadeemikud Krista Fischer, Anne Kahru, Maarja Kruusmaa, Maris Laan, Tiina Randma-Liiv, Anu Realo ja Ellu Saar Postimehe arvamusloos. (29.08.23, Postimees, „Delikaatse uuringuga peab kaasnema põhjalik selgitus“, lk 12). Loe siit.
President Tarmo Soomere räägib ETV+ hommikuprogrammis „Kofe+“ teaduseetikast ning uuendatud Euroopa teaduse eetikakoodeksist. Samuti tuleb jutuks, milline eksimus toimus hiljutise Pere Sihtkapitali skandaaliks paisunud uuringu läbiviimisel. Vaata järele (alates 00:39:32).
Tööd alustab kliimaministeeriumi poolt ellu kutsutud kliimanõukogu, kuhu kuuluvad ka kaks Eesti teaduste akadeemia liiget: Veiko Uri ja Jaak Vilo. Loe lähemalt.
Martti Raidal räägib Eesti Päevalehes lähemalt kosmoseteleskoobist Euclid, mille Euroopa kosmoseagentuur lennutas kosmosesse 1. juulil ja mille põhieesmärk on uurida tumeainet ja -energiat. Tumeainet uurides tahavad teadlased õppida tundma looduses eksisteerivaid fundamentaalseadusi ja teha kindlaks, millest universum koosneb. (23.08.23, Eesti Päevaleht, „Uus teleskoop aitab tundma õppida nähtamatut ja müstilist tumeainet“, lk 20). Loe siit.