Veiko Uri ütleb Delfi teadusportaalis Forte ilmuvas intervjuus, et puit on tulevikumaterjal ja metsakasvatusel on määrav roll tulevikumetsade kasvatamisel ja kujundamisel. Vaatamata ühiskonnas maad võtnud hoiakutele on tema sõnul metsanduses tegutsevad inimesed siiani suutnud järgida metsanduslikke väärtushinnanguid ja põhimõtteid. Loe siit.
Teaduste akadeemia saalis toimub akadeemikukandidaatide konverents, kus kolmele uuele akadeemikukohale kandideerivad 12 teadlast tutvustavad end avalikkusele lähemalt. Lähem info.
Tarmo Soomere ütleb Vikerraadio „Vikerhommiku“ intervjuus, et meie ilm ei ole läinud kangemaks. Kanged ilmad, väga tugevad tuulepuhangud ja trombid – need lihtsalt tabavad nüüd kedagi. Varem oli nende tabamise tõenäosus väiksem – muud ei ole suurt midagi juhtunud. Muutunud on küll see, et erinevate ilmatüüpide kestus on pikenenud – pikemalt kestab nii soe ja … Loe edasi
Vikerraadio saates „Teise mätta otsast“ räägib malest, majandusest ja määramatusest akadeemik Urmas Varblane koos Raul Rebasega. Kuula järele.
Tiit Tammaru räägib Vikerraadio saates „Labor“ hiljutisest uurimistööst, mille järgi toetab eestikeelses koolis käimine venekeelsete õpilaste väljavaateid jätkata oma haridusteed kõrgkoolis. Kuula järele.
Sõja venimine, pelgupaiga leidmine kõrgema elatustasemega riikides, üldiselt soe vastuvõtt, kiire sisenemine tööturule, suur laste osakaal saabujate seas – neid Ukraina põgenikega seotud tegureid arvestades on üpris tõenäoline, et sõja venimisel jäävad paljud põgenikud elama vastuvõtvatesse riikidesse. Ukrainal on võimalik tagasi saada nii oma okupeeritud alad kui ka välismaale põgenenud kaasmaalased siis, kui suudetakse sõjatandril võimalikult … Loe edasi
Jaak Aaviksoo kirjutab ERRi arvamusloos, et õpetajate palgaprobleemi lahendamiseks on vaja osapooltel – koolipidajatel, rahandusministeeriumil ja haridusministeeriumil ning õpetajatel – koos arutada paindlikuma, tegelikke olusid sisuliselt arvestava ning vastutuse ja rahastamise ühtsust tagava palgakorralduse võimalikkuse üle. Selle kokkuleppe osaks peaks olema ka seadusega tagatud rahastamismehhanismi sätestamine. Loe lähemalt.
Teaduste akadeemias toimub küberturvalisuse komisjoni korraldatud konverents „Usaldusest ja usaldatavusest“, kus käsitletakse nii internetivalimiste ühiskondliku usalduse kui ka seotud tehnoloogiate usaldusväärsuse alaseid teadusuuringuid. Selleks tuuakse kokku teadlasi ja valimiste eksperte nii Eestist kui välismaalt. Lähem info.
Cambridge Scholars Publishing kirjastuselt ilmus esseede kogumik „Catalytic Strategies for Conscious Social Transformation: Leadership in Thought“, mille üks autor ja toimetaja on akad Jüri Engelbrecht (teised toimetajad: Garry Jacobs, Ivo Šlaus ja Alberto Zucconi). Kogumik hõlmab Maailma Kunsti ja Teaduse Akadeemia (World Academy of Art and Science – WAAS) egiidi all ilmunud uuringuid ja katab … Loe edasi
Dan Bogdanov räägib intervjuus Vikerraadio saates Uudis+ küberturvalisuse komisjoni planeeritavast tööst, küberturvalisuse teemadest laiemalt ning tutvustab 17. oktoobril akadeemias toimuvat konverentsi „Usaldusest ja usaldatavusest“. Ta toob esile, et komisjon püüab muuhulgas paika saada metoodika, mida riik saaks laialdaselt kasutada ning mis aitab kokkuvõttes tõsta turvaanalüüsi efektiivsust. Lisaks püüab komisjon ühe tööna paika saada ka ohukirjeldust. … Loe edasi
Humanitaarteadused võiksid tulevikus etendada senisest enam eri teadusvaldkondi ühendavat ja sidustavat rolli, sest meie ajastu suured küsimused jõuavad enamasti kõik välja inimese ja tema väärtusmaailma juurde, kirjutab Marek Tamm Postimehe veerus „Teadlase pilguga“. Kuna seni on Eesti humanitaaridel puudunud foorum ühiseks aruteluks ja kriitiliseks enesevaatluseks, algatasid mitme ülikooli humanitaarteadlased uue traditsiooni – Eesti humanitaarteaduste aastakonverentside … Loe edasi
Tarmo Soomere räägib Novaatoris allveelaevade ja muud veealust tegevuse tuvastamise võimalustest. Muuhulgas toob ta esile, et allveelaevade tuvastamise võimalused Läänemeres on suurusjärkudes paremad kui näiteks Norra rannikul. Sellegipoolest on väiksemal kiireusel liikuvaid allveelaevu isegi siinkandis üsna keeruline märgata. Loe lähemalt.
Akadeemia president Tarmo Soomere kirjutab Sirbis, et erinevuste ilmnemine ja suurenemine Euroopa teaduse eetikakoodeksi ja Eesti hea teadustava vahel ei ole kindlasti hea. „Vajame rohkem koostööd ja üksteise mõistmist. Nii maailma, Euroopa, Eesti kui ka ülikoolide ja asutuste tasemel,“ ütleb ta. (13.10.23, Sirp, „Teadustöö eetikakoodeksi rakendamine teadlase kaitseks“, lk 14–15). Loe siit. Artikkel tugineb Tarmo … Loe edasi
Viimase viie aasta andmed näitavad, et Eestis on Kredexi toetusel läbi viidud soojustustööde tulemusel küttekulud vähenenud keskmiselt 52 protsendi võrra, ütleb Jarek Kurnitski Novaatori portaalis ilmunud artiklis. Akadeemik Kurnitski osaleb teadusprojektis, kus muu hulgas võrreldakse Eesti ja Soome korterelamute rekonstrueerimist. Projekti käigus vaadeldakse, milliseid tehnilisi lahendusi on kasutatud Eestis Kredexi ja Soomes ARA toetustega terviklikult … Loe edasi
Nii Nobeli füüsika- kui ka keemiaauhind on tänavu taas valgusnähtuste vallast: füüsikud on uurinud ülilühikest aega vältavate valgussähvatuste loomist ja keemikud mitmesugust värvi valgust kiirgavaid kvanttäppe. Viimasega seotud teemal jagab Vikerraadio saates „Labor“ taustateavet Marco Kirm. Kuula järele.
Usalduse mõistet on hakatud üha rohkem kasutama ka tehnoloogiatest rääkides, kirjutab Postimehe veerus „Teadlase pilguga“ akadeemik Dan Bogdanov. Eesti ja välismaa teadlaste ühistööna ilmus sel aastal ajakirjas Current Psychology artikkel, mis võtab kokku kolme eelnenud riigikogu valimiste ajal korraldatud küsitluste tulemid. Uuringutest järeldub, et internetivalimisi juurutada soovivad riigid peavad tegema tööd usalduse tõstmiseks vastava tehnoloogia … Loe edasi
Mart Ustav räägib Kuku raadio hommikuprogrammis sellest, kui kaugel on Icosageni ravimiarendustehase rajamine. Tehases hakatakse tootma peamiselt ravimeid vähile ning autoimmuun- ja nakkushaigustele. Kuula järele.
Enn Lust peab Tartu ülikooli, Tallinna tehnikaülikooli, Tallinna ülikooli ning keemilise ja bioloogilise füüsika instituudi koostöös korraldatud vesinikuteemalisel konverentsil ettekande „W. Ostwald ja vesiniku tehnoloogiad maailmas 2023. aastal“. Lähem info.
Eesti Rahva Muuseumi Heimtali muuseumi rahvamajas toimub Anu Raua juubelile pühendatud konverents, mis kannab tema loomingust, elutööst ja pärandist inspireerituna pealkirja „Pärandvara“. Lähem info.
Tiit Tammaru kirjutab Maalehes põhjustest, miks hakkavad inimesi linnadest tagasi maale tooma. Kõige üldisemas plaanis võib need põhjused jagada kolmeks: elanikkonnas ajaga toimuvad demograafilised muutused, erinevad probleemid linnades ning maa võlu ja külgetõmme kõige laiemas mõttes. (5.10.23, Maaleht, „Linnaelu ei meelita enam sedavõrd kui vanasti“, lk 30). Loe siit.
Võru kultuurimajas Kannel toimuva ettevõtluskonverentsi peaesineja on akadeemik Urmas Varblane, kes keskendub oma ettekandes trendidele ja suundumustele nii Eestis kui ka mujal maailmas, mis mõjutavad lähiajal muutusi ettevõtluses. Lähem info.
Dan Bogdanov räägib Kuku raadio saates „Teadus teab“ inimkonna ja tehnoloogia partnerlusest ja vajalikest poliitikatest, et tehnoloogiat edukalt juhtida. Kuula järele.
Õhtulehe portaalis ilmuvas artiklis toob Jarek Kurnitski esile, et Eestis tuleks põhjalikumalt uurida renoveerimise sotsiaalmajanduslikke mõjusid. „Teame, et oleme korterelamud korda teinud tehnilises mõttes väga edukalt. Energiasääst on võimas. Inimesed on rahul, sisekliima on hea, tuba on soe, õhk on puhas, aga kas toetus on läinud just nendele, kes seda kõige rohkem vajavad, on suur … Loe edasi
Postimehe portaalis ilmunud loos kommenteerib Krista Fischer oma äsjavalminud koroonasse haigestumise ja vaktsineerimise analüüsi, mille järgi pikendas Covid-19 vastu vaktsineerimine üle 50-aastaste inimeste seas eelmisel aastal kuni 1400 inimese elu. Tõhustusdoosi saanud inimeste seas esines koroona-suremust umbes seitse korda vähem kui vaktsineerimata isikute hulgas ja tõhustusdooside olulisus tõuseb vanuse kasvades. Loe siit.