Meie tänased nutitelefonid ja arvutid töötavad ränist tehtud kiipidel. Insenerid on aga näinud nende kiipide piire ning siht on seatud fotoonika ja kvantmehaanika suunas – lootusega lahendada arvutiga veelgi keerulisemaid ülesandeid, kirjutab Dan Bogdanov Postimehe veerus „Teadlase pilguga“. Teadlaste hinnangul kulub tänastest arvutitest palju kiiremini tegurdava kvantarvuti ehitamiseks vähemalt 20 aastat. Postkvant-krüptograafia uurib aga juba täna, millise krüptograafiaga saaks kaitsta saladusi, mis peavad püsima varjatuna näiteks 25 aastat. Oma postkvant-krüptograafiale ülemineku plaan tuleb valmis teha ka Eestil. (4.05.24, Postimees, „Krüptograafia, mis paneb vastu ka kvantarvutile“, lk 8). Loe siit.