Arhiiv: Diary

Mare Kõiva pälvib Põlva rahvahariduse seltsi välja antava Jakob Hurda rahvuskultuuri auhinna. Loe lähemalt.

Anu Realo ütleb Eesti Päevalehe nädalalõpulehes LP ilmunud Eesti mürareostusest rääkivas artiklis, et uuringute järgi on Eestis võrreldes paljude teiste riikidega suur käitumisvabadus ja käitumist reguleerivad sotsiaalsed normid lõdvad. (19.07.24, Eesti Päevaleht LP, „„See häirib mind!““, lk 30–32).

Õhtulehes ilmub intervjuu Ene Ergmaga, kelle töö tulemusel kuulub Eesti juba ligi kümme aastat Euroopa kosmoseagentuuri. (19.07.24, Õhtuleht, „Edasi tähtede poole! Ene Ergma: me ei tohi öelda, et sina ei või unistada, sest sa elad nii pisikeses riigis“, lk 4–5). Loe siit.

Tõnu Tannberg kirjutab Tartu Postimehes aastatel 1877–1878 toimunud Vene-Türgi sõja tahust meie ajaloos, mis on seni tagaplaanile jäänud. Nimelt paigutati selle sõja ajal Vene impeeriumi Balti kubermangude korteritesse massiliselt sõjavange. Eestisse paigutati ligi 900 türgi sõjavangi ning Tartusse üks kindral ehk paša koos kahe tentsikuga. Tegemist oli Hadži Osman-pašaga, kes oli vangi langenud 28. detsembril … Loe edasi

Avaldatakse akadeemik Jaak Aaviksoo juhtimisel koostatud hariduskulude analüüs, mis märgib, et kui investeeringute osakaal hariduskuludes ületab oluliselt Euroopa Liidu keskmist, siis kulu õpetajate palkadele jääb endiselt teistele riikidele alla. Eriti kehv on olukord kutsehariduses, mis vajab kindlasti raha juurde. Probleem on ka keskse ülevaate puudumine, kuhu hariduses raha tegelikult läheb. Üks suur järeldus on, et … Loe edasi

Jaak Vilo kirjutab ERRi arvamusloos, et Eesti jaoks vajalikku tehisintellekti arengut ja rakendusi kiirendav meede oleks investeerida igal aastal kümnetesse uutesse doktorantuuri projektidesse, mis võimaldaks talendikatel noortel alustada vastavate uurimisküsimuste kallal pusimist. Lisaks inimestele on vaja andmeid, arvuteid tehisintellekti treenimiseks ja rakendamiseks ning elektrit, sest arvutite suurim kulu on elektri- ja ülalpidamiskulu. „Ülikoolid, uurimiskeskused, innovaatilised … Loe edasi

Karl Pajusalu pälvib Eesti ja Läti keeleauhinna. Loe lähemalt.

Ilmamaa kirjastuse Mõtteloo sarjas ilmub Tõnu Tannbergi kogumik „Ajalugu ei ole kunagi liiga palju“. Lähem info.

Eero Vasar vastab Novaatori portaalis lugeja küsimusele: kuidas liblikad kõhtu saavad? Kuigi „liblikad kõhus“ tunne võib esineda positiivsetes olukordades, nagu armumine, on selle mehhanismid tegelikult väga sarnased ärevusega. Mõlemad tunded on seotud ootuse ja teadmatusega, mis võivad põhjustada sarnaseid füüsilisi sümptomeid. Eero Vasara sõnul on kõigi nende tunnete ühisnimetaja keha autonoomse närvisüsteemi aktiveerumine, mis tekitab … Loe edasi

Seekordsed riigieksamid tõid taas esile probleemi, et tihti ei saada aru diagnostiliste testide omadustest ja ka piiridest nende kasutamisel, kirjutab Postimehe portaali arvamusloos Krista Fischer. Ka petturluse tuvastamiseks kasutatav test on samasugune diagnostiline test nagu koroona-, dopingu-, narko- või rasedustest. Seega on selle testi kasutamisel elementaarne, et eelnevalt on tehtud põhjalik uuring, mis teeb kindlaks … Loe edasi

Teaduste akadeemia riigiõiguse sihtkapitali eestvedamisel avatakse veebileht assamblee.riigioigus.ee, kuhu on kogutud pärast Eesti Vabariigi taasiseseisvumist uue põhiseaduse koostanud Põhiseaduse Assamblee tööga seotud allikad. Lähem info.

Anne Kahru kirjutab Postimehe veerus „Teadlase pilguga“ plastireostusest. Ta toob esile, et alates 1950. aastaist on praeguseks toodetud umbes 10 miljardit tonni plastikut. Suuremast osast sellest – üle 8 miljardist tonnist ehk 80 protsendist – on praeguseks saanud jäätmed. Praegu on väljatöötamisel rahvusvaheline dokument, mille eesmärk on panna piir plastisaastuse suurenemisele. Sellele on aga plastitootjatel suur … Loe edasi

Postimehe taskuhäälingu sarjas „Kes me oleme? Kust me tuleme?“ on koos arheoloog Marika Mägiga külas akadeemia president Tarmo Soomere. Saates võetakse fookusesse viikingiaeg ning uuritakse, kas võime rääkida tolleaegsetest Eesti alade inimestest kui eestlastest, kas võime rääkida, et meie esivanemad olid osa viikingite maailmast, kuidas siis meil elati ning millised võisid olla suhted naabritega. Kuula … Loe edasi

„Eesti on läinud liiga palju tarkade kurnamise ja neile päitsete pähe panemise teed. See on üks kriisidest, milles praegu oleme,“ kirjutab teaduste akadeemia president Tarmo Soomere Sirbis ilmunud arvamusloos. Artikkel on kirjutatud loodusressursside aastakonverentsil „Tõde või tegu“ 10. mail peetud ettekande „Tarkus kujundab loodusressursside väärtuse“ ainetel. (21.06.24, Sirp, „Tarkuse kurnamisest ja kasutamisest“, lk 10–13). Loe … Loe edasi

Teaduste akadeemias toimub raamatu „Eesti Vabariigi preemiad 2024“ esitlus. Raamat koondab lood riigi teaduspreemiate, F. J. Wiedemanni keeleauhinna ning spordi-, kultuuri- ja hariduspreemiate laureaatidest. Loe lähemalt.

Ülo Mander kirjutab Postimehe veerus „Teadlase pilguga“, et fossiilkütuste kasutamise piirangud on keskkonna parandamiseks jätkuvalt vajalikud, ent kasvuhoonegaaside heite tõkestamiseks tuleb pilk pöörata looduslikele ja inimtegevusest mõjutatud ökosüsteemidele. Lisaks CO₂-le emiteerivad need järjest enam ka teisi ohtlikke kasvuhoonegaase: metaani (CH4) ja naerugaasi (N2O). See tähendab inimmõjuliste looduslike alade osatähtsuse suurenemist kogu kliimasoojenemise protsessis. (15.06.24, Postimees, … Loe edasi

Sirbis ilmub naisakadeemikute ja teiste Ellu Saare kaasteeliste järelehüüe (14.06.24, Sirp, „Akadeemik Ellu Saar – Eesti sotsioloogia emapuu“, lk 38). Loe siit.

Anu Realo arutleb Edasi portaalis, miks eestlased on loiud protestijad ning miks paugutatakse ainult sotsiaalmeedias või vingutakse kodus sõprade-sugulaste ringis ega võeta midagi ette olukorra muutmiseks. Loe siit.

President Tarmo Soomere debateerib Marek Strandbergiga Pharose tuletorni motiividel miniatuurfestivalil „Elevandiluust torn“ (7.–9.06.2024, Pika jala väravatorni pööningukorrus).

Tarmo Soomere jagab Postimehe „Teadlase pilguga“ veeru lugejale eelmisel aastal Uusikaupunki Rahu sümpoosionil saadud meeliülendavat kogemust, kuidas kogu üritus oli häälestatud nii, et sellest sünniks maksimaalne kasu kõigile põlvkondadele. Selles peitus oskus ära kasutada nii Soome enda kui ka Eesti naabrite tippkompetentsi kõigi vanuserühmade kõnetamiseks. (8.06.24, Postimees, „Pakkudes lastele parimaid arenguvõimalusi“, lk 8). Loe siit.

Ilmus teaduste akadeemia välisliikme Jaan Valsineri ja akadeemik Marek Tamme koostatud ingliskeelne koguteos „Breakthroughts in Cultural Psychology“ („Läbimurded kultuuripsühholoogias“), mis sisaldab maailma juhtivate teadlaste isiklikke sissevaateid kultuuripsühholoogiasse, eesmärgiga tõsta esile valdkonda edendavaid uusi võtmeideid. Loe siit.

Vikerraadio „Reporteritunnis“ on koos Raul Eametsaga külas akadeemik Urmas Varblane, et arutleda Eesti majanduse väljavaadete üle. Kuula järele.

President Tarmo Soomere peab 4.–6. juunil toimuval rahvusvahelise hüdraulika ja keskkonnainseneeria assotsiatsiooni (International Association for Hydro-Environment Engineering and Research, IAHR) Euroopa kongressil 2024 „Water – across booundaries“ kaks suulist ettekannet: Spatial variations in the vulnerability of the shores of the eastern Baltic Sea with respect to future extreme water levels (K. Viigand, M. Eelsalu, T. Soomere, 05.06.2024) ja … Loe edasi

President Tarmo Soomere kohtub Lissaboni teaduste akadeemia presidendi Jose Luis Cardosoga. Arutatatakse võimalusi Portugali ja Lissaboni teaduste akadeemia kaasamiseks rahvusvahelise teadusnõukoja (International Science Council, ISC) Euroopa liikmete võrgustiku töös ja võimalusi panustada Euroopa teaduste akadeemia nõuandva koja (EASAC) tegevusse.