Vabariigi President Alar Karis tunnustab tänavu vabariigi aastapäeva eel riigi teenetemärgiga 157 inimest. Nende seas on kolm Eesti teaduste akadeemia liiget: Hando Runnel, Richard Villems ja Krista Fischer.
Eesti mõtteloo kandja, luuletaja, kirjastaja, akadeemik Hando Runnel ja meie teaduse edendaja, rahvusvaheliselt tunnustatud molekulaarbioloog, akadeemik Richard Villems pälvivad Riigivapi I klassi teenetemärgi. Kokku on seni koos sõjaeelse Eestiga seda autasu antud vaid 11 inimesele, nende seas kahele akadeemikule, Arvo Pärdile ja Lennart Merile.
Tartu ülikooli matemaatilise statistika professor ja biostatistika edendaja akadeemik Krista Fischer pälvib Valgetähe III klassi teenetemärgi.
Hando Runnel on on tegutsenud vabakutselise kirjaniku ja luuletajana rohkem kui pool sajandit. Ta on ligikaudu 60 raamatu autor, mille hulgas on umbes 40 luulekogu. Runneli luuletuste arvu on aga peaaegu võimatu kokku lugeda, nagu ka nende kaudu keelde tulnud väljendeid. Ta on kirjastuse Ilmamaa asutaja, sarja „Eesti mõttelugu“ käivitaja ja peatoimetaja, kümnete sarja köidete koostaja ja saatesõnastaja. Alates 2012. aastast on ta Eesti teaduste akadeemia liige. Hando Runnel on varasemalt muuhulgas pälvinud Riigivapi IV klassi teenetemärgi ja Valgetähe II klassi teenetemärgi. Möödunud aastal tunnustati teda riigi F. J. Wiedemanni keeleauhinnaga.
Tartu ülikooli populatsioonigeneetika ja arheogeneetika professor Richard Villems on läbi aegade üks Eesti silmapaistvamaid ja mõjukamaid teadlasi. Ta on molekulaarbioloogia ja külgnevate teadussuundade looja Eestis, vastava kõrgema õpetuse ja infrastruktuuri rajaja ning teaduspoliitika suunaja. Oma teadustöös keskendub ta molekulaarbioloogiale, molekulaarevolutsioonile ja populatsioonigeneetikale. Erilist tähelepanu on pälvinud tema teaduspublikatsioonid rahvaste põlvnemisest ja rännetest ajaloo eri etappidel, geneetilisest arengust ning sellest, kus ja millal tekkisid erinevad mutatsioonid. Alates 1987. aastast on ta Eesti teaduste akadeemia liige. Aastatel 2004–2014 oli ta akadeemia president. Varasemalt on teda tunnustatud muuhulgas Valgetähe II klassi ja Valgetähe III klassi teenetemärgiga. 2017. aastal pälvis ta Eesti vabariigi teaduspreemia keemia ja molekulaarbioloogia vallas ning 2020. aastal teaduse elutööpreemia.
Krista Fischer keskendub oma teadustöös peamiselt statistilistele mudelitele geneetilises epidemioloogias, elulemusandmete analüüsile ja põhjuslikele mudelitele. Eesti avalikkuse jaoks sai ta tuntuks koroonapandeemia perioodil esimese teadusnõukoja liikmena ja jätkates hiljem koostööd ka teise teadusnõukojaga. Viimasel ajal on Krista Fischer muuhulgas teinud koostööd Tartu ülikooli Eesti geenivaramuga, et välja töötada meetodeid haiguste riski prognoosimiseks. 2019. aastal pälvis ta Eesti vabariigi teaduspreemia molekulaarbioloogia alal. Eesti teaduste akadeemia liikmeks valiti ta 2020. aastal. Loe ka Krista Fischeri kommentaari Novaatorile.
Vabariigi President annab riiklikud teenetemärgid üle 22. veebruaril Tallinna muusika- ja balletikoolis (MUBA) ning seda näeb Eesti rahvusringhäälingu tele-eetris 24. veebruaril. Loe lähemalt.