Enn Saar on sündinud 4. märtsil 1944 Leppneeme külas Harjumaal. 1962. aastal lõpetas ta Tallinna 21. keskkooli ja asus Tartu ülikooli matemaatika-füüsika teaduskonna füüsika osakonnas astrofüüsikat õppima. Ülikooli lõpetas ta 1967. aastal teoreetilise füüsika erialal.
1968. aastal asus Enn Saar tööle teaduste akadeemia füüsika ja astronoomia instituudis Tõraveres. Samal aastal astus ta Tartu ülikooli aspirantuuri ja kaitses 1972. aastal füüsika-matemaatikakandidaadi väitekirja „Tihedushäiritused kosmoloogias“. 1991. aastal kaitses ta Tartu ülikoolis astronoomiadoktori kraadi väitekirjaga „Universumi suuremastaabilise struktuuri geomeetria“. Tõraveres on Enn Saar läbinud kõik teadustöötaja ametiastmed nooremteadurist peateadurini. Aastatel 1991–1992 juhatas ta astrofüüsika osakonda, 1998–2017 oli ta kosmoloogia osakonna juhataja ning kosmoloogia töörühma juhtivteadur, 2018–2019 vanemteadur. Ta on olnud ka külalisuurija ja -professor USA-s, Taanis, Saksamaal, Suurbritannias, Itaalias, Hispaanias ja Rootsis.
Eesti teaduste akadeemia liikmeks valiti Enn Saar 2010. aastal.
Enn Saare teadustöö on keskendunud kosmoloogiale, galaktikate füüsikale ja atmosfäärifüüsikale. Tema uurimistöö peasuunad kosmoloogias on tumeaine, universumi struktuuri teke, numbrilised mudelid ja suuremastaabilise struktuuri statistika. Tema uurimisobjektiks on olnud ka galaktikate teke ja spiraalstruktuur ning atmosfääriuuringud kosmosest. Erilise panuse on Enn Saar andnud tumeaine ja universumi rakustruktuuri avastamisse. Ta on enamiku matemaatiliste meetodite autor, mida Tartu kosmoloogid ja galaktikate uurijad on rakendanud tumeda aine ja universumi ehituse uurimisel. Enn Saare algatusel alustati Tõraveres universumi struktuuri arengu numbrilist modelleerimist, lähtudes sellisest universumi mudelist, kus lisaks tavalisele ja tumeainele leidub ühtlane foon, mida nimetatakse tumeenergiaks. Tema eestvedamisel tehtud analüüs näitas, et struktuuril on multifraktaalsed omadused. Koostöös Hispaania, Prantsusmaa ja USA astronoomidega on Enn Saar osalenud uute statistiliste meetodite väljatöötamisel ja rakendamisel universumi struktuuri uurimisel.
Alates 1970. aastate teisest poolest on Enn Saar olnud Tartu observatooriumi kosmoloogide juhendajaks teoreetilistes ja statistika ning arvutuste metoodika küsimustes. Tema juhendamisel on kaitstud seitse doktoritööd.
Kahel korral on Enn Saare tööd tunnustatud riigi teaduspreemiaga: 1982. aastal tööde tsükli „Varjatud aine ja universumi suuremastaabiline struktuur“ eest töörühma koosseisus ning 2007. aastal teadusharu paradigmat ja maailmapilti mõjutava väljapaistva avastuse eest teemal „Tumeaine avastamine galaktikate ümbruses ning universumi kärgstruktuur“ samuti töörühma koosseisus. 2006. aastal sai Enn Saar Eesti füüsika seltsi aastaauhinna universumi struktuuri uuringute eest, 2019. aastal Tartu ülikooli suure medali ning 2023. aastal autasustas Eesti teaduste akadeemia teda Harald Kerese nimelise medaliga.