Anne Kahru (sündinud 17. veebruaril 1955) on eesti ökotoksikoloogia uurimissuuna rajaja. Tema labor keemilise ja bioloogilise füüsika instituudis (KBFI) hakkas ühe esimesena maailmas uurima nanomõõdus metallioksiidide keskkonnaohtlikke omadusi ja vastavaid toimemehhanisme.
Anne Kahru lõpetas 1978. aastal cum laude Tartu riikliku ülikooli bioloogia-geograafiateaduskonna bioloog-mikrobioloogina. 1987. aastal kaitses ta Tartu riikliku ülikooli juures biokeemias doktoritöö „Study of the microbial energetic metabolism“.
Aastatel 1978−1980 oli Anne Kahru Eesti teaduste akadeemia küberneetika instituudi insener. Alates 1980. aastast on ta töötanud KBFIs – esmalt insenerina ja jätkanud aastate jooksul nooremteaduri, teaduri, vanem- ja juhtivteaduri ametites. Praegu juhib ta sama teadusasutuse keskkonnatoksikoloogia laborit.
Perioodil 2016–2018 oli ta Eesti teaduste akadeemia uurija-professor.
Eesti teaduste akadeemia liikmeks valiti Anne Kahru 2018. aastal, ta kuulub bioloogia, geoloogia ja keemia osakonda. Alates 2025. aastast on ta akadeemia peasekretär.
Anne Kahru on avaldanud ligi 200 teadusartiklit ja juhendanud kaitsmiseni 12 doktoritööd.
2008. aastal ilmus ajakirjas Chemosphere Anne Kahru, Margit Heinlaane, Angela Ivaski, Irina Blinova ja Henri-Charles Dubourguier' teadusartikkel „Toxicity of nanosized and bulk ZnO, CuO and TiO2 to bacteria Vibrio fischeri and crustaceans Daphnia magna and Thamnocephalus platyurus“, mis käsitleb nanoosakeste ökotoksikoloogilisi mõjusid. Sellest sai üks kiiremini viiteid koguv artikkel keskkonna- ja ökoloogiateaduste valdkonnas. Seda tähelepanuväärseks pidades avaldas Thomson Reutersi elektrooniline ajakiri ScienceWatch 2009. aasta augustis Anne Kahruga intervjuu, mis oli selle ajakirja esimene intervjuu Eesti teadlasega.
Anne Kahru kuulub oma valdkonnas maailmas enim viidatud teadlaste hulka. Portaal Estonian World on ta 2021. aastal valinud ka seitsme Eesti silmapaistvaima naise hulka.
Anne Kahru on KBFI teadusnõukogu aseesimees ja Eesti teadusagentuuri (ETAg) hindamisnõukogu liige. Ta on Eesti toksikoloogia seltsi asutajaliige ja oli seltsi juhatuse esimees 1997–2018.
2022. aastal valiti Anne Kahru Euroopa akadeemiate teadusnõukoja EASAC (European Academies' Science Advisory Council) töörühma „Neonikotinoidide mõju ökosüsteemi teenustele uusima teabe valgusel“ (Update Neonics) eksperdiks.
2011. aastal pälvis ta Eesti riigi teaduspreemia geo- ja bioteaduste alal uurimuste tsükli „Sünteetiliste nanoosakeste ökotoksikoloogia ja toksilisuse mehhanismid“ eest.
2017. aastal omistati talle Valgetähe IV klassi teenetemärk.
Anne Kahru on aktiivselt hoidnud silma peal võrdse kohtlemise printsiipidel nii KBFIs, ETAgi hindamisnõukogus kui ka mujal.
Anne peab lugu muusikast, teatrist, heast naljast ja seltskonnast ning seenemetsast.