2024. aasta viimane Acta Historica Tallinnensia number keskendub Baltimaade valgustusmõtte ajaloole. Teemanumbri koostas Tartu Ülikooli mõtteajaloo professor Pärtel Piirimäe ja see sisaldab viit artiklit.
Numbri avab koostaja sissejuhatus, mis tutvustab valgustuse põhijooni ja selle mõju Baltikumi ajaloos. Valgustust iseloomustab esmalt enesevalgustus – haritlaste pürgimine mõistuspärasema toimimise ning seeläbi suurema täiuslikkuse ja õnnelikkuse poole. Sellele järgneb rahvavalgustus, mis ongi teemanumbri keskmes: kohaliku elanikkonna (hinge)harimine, tsiviliseerimine ning õigusliku ja majandusliku olukorra parandamine. Koostaja sõnutsi on teemanumbri eesmärk avardada teadmisi Baltimaade valgustusajastust, pöörates tähelepanu mõningatele seni napilt käsitletud žanritele, teostele ja ideedele, mis aitavad mõtestada kohalikku valgustust kui ideelist liikumist selle mitmekesisuses ja üle-euroopalistes seostes.
Sissejuhatusele järgneb Tartu Ülikooli teadlaste Tiina-Erika ja Meelis Friedenthali artikkel 1710. aastal ilmunud David Kellneri värsivormis palveraamatust, mida analüüsitakse seni vähe akadeemilist tähelepanu pälvinud palveraamatute traditsiooni kontekstis. Valgustusliku maailmapildi levikut kiriku vahendusel käsitleb ka Eesti Teaduste Akadeemia Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse vanemteaduri Aira Võsa artikkel 18. sajandi lõpu ja 19. sajandi alguse Eesti-, Liivi- ja Kuramaa kirikulauluraamatutest, mis olid Piibli kõrval enim tarvitatud teosed talurahva lugemislaual. Autor näitab, kuidas valgustusteoloogia tuules üritati ka kirikulaulu vabastada dogmaatilistest kammitsatest, rõhutades kristlase isikliku elu ja eetilise käitumise olulisust.
Pärtel Piirimäe artikkel uurib mõiste „vabadus“ tõlgendusi pärisorjuseteemalises poleemikas, mille käivitas Peterburi Vaba Ökonoomilise Seltsi 1766. aasta esseekonkurss. Konkursitööde analüüs aitab paigutada Baltimaade valgustuse laiemasse Vene impeeriumi ja Euroopa valgustuse konteksti, sest võistlustöid laekus autoritelt üle kogu Euroopa, sh mitu tööd Liivimaa kirjameestelt. Artikkel keskendub pärisorjuse ühe varasema kriitiku, Torma pastori Johann Georg Eiseni vabadusekäsitlusele, mille radikaalsus ilmneb võrdluses esseekonkursi võidutööde vabadusekontseptsioonidega.
Tartu Ülikooli nooremteadur Kadi Kähär-Peterson näitab oma artiklis, kuidas Garlieb Merkel aitas vahendada Šveitsi ja Šoti valgustust saksakeelsele publikule, tõlkides saksa keelde J.-J. Rousseau ja D. Hume’i käsitlused ühiskondlikust lepingust. Autor analüüsib, kuidas Merkel rakendas Rousseau ja Hume’i käsitlustest inspireeritud alglepingu mõistet Liivimaa pärisorjuse kritiseerimiseks.
Teemanumbri viimane artikkel Läti Ülikooli kirjandusloolase Simona Sofija Valke sulest vaatleb valgustusajastu kommunikatsiooniruumi Baltimaades, keskendudes teadetele Prantsuse revolutsioonist ja revolutsioonikirjandusest Miitavi (Jelgava) ajalehes Mitauische Zeitung aastatel 1789–1795. Artiklis analüüsitakse põhjalikult Mitauische Zeitungis ilmunud teadaandeid Kuramaa raamatupoodides ja laenuraamatukogudes kättesaadava revolutsioonikirjanduse kohta.
Ajakirjanumber on tasuta loetav Eesti teaduste akadeemia kirjastuse kodulehel.
Ülevaate koostas:
Marek Tamm
Acta Historica Tallinnensia peatoimetaja