Ilmunud on Eesti teaduste akadeemia kirjastuse teadusajakirja Acta Historica Tallinnensia 2022. aasta esimene number. Selle tuumiku moodustavad kolm artiklit varauusaegse Eesti- ja Liivimaa religiooniajaloost, mis käsitlevad vastavalt muutusi kiriklikus matusekombestikus, vaimulikus kirjakultuuris ja luterlikus liturgias.
Tartu Ülikooli doktorant Veikko Varik on ajakirjas avaldanud ingliskeelse artikli „Rootsiaegse Eestimaa aadelkonna matusekombestik. Staatust sümboliseerivate esemete demonstreerimine matuserongkäigus ja nende paigutamine kirikusse“. Tegemist on esimese süsteemse ja allikakriitilise analüüsiga Eestimaa aadlike seisuslike sümbolite esitlemisest rootsiaegses matusekultuuris. Mitmekesise allikmaterjali toel on täpsustatud, missuguseid seisuslikke atribuute ning millistel asjaoludel Tallinna sakraalruumis eksponeeriti. Uurimistöö käigus on autoril õnnestunud oluliselt laiendada meie teadmisi rootsiaegsetest mälestusvappidest, turvistikest ja lippudest. Võrdlus teiste lähipiirkondade kombestikuga näitas, et Eestis viljeletud matusekommetel on suurim sarnasus Rootsi ja Soomega.
Läti Rahvusraamatukogu kirjandusajaloolased Pauls Daija ja Beata Paškevica annavad oma ingliskeelses artiklis „Läti hernhuutlaste käsikirjad“ ülevaate Läti vennastekoguduse liikmete lätikeelsest käsikirjapärandist ja selle uurimisvõimalustest. Hernhuutlus oli usulise ärkamise liikumine, mis leidis 18. ja 19. sajandil eestlaste ja lätlaste seas hulganisti järgijaid. Liikumisega kaasnes aktiivne kirjakultuur – tekstide koostamine ja tõlkimine, nii et tänapäevaks on säilinud ligemale 500 Läti hernhuutlaste käsikirja, mis on põhiliselt hoiul Läti Rahvusraamatukogus.
Klaipeda Ülikooli teoloogi ja kirikuajaloolase Darius Petkūnase sulest pärineb ingliskeelne artikkel „Valgustuse mõju Liivimaa luterlikule liturgiale 18. sajandi lõpus ja 19. sajandi alguses“. Selles vaadeldakse, milliseid uusi liturgilisi käsiraamatuid kasutas Liivimaa vaimulikkond tolle perioodi jumalateenistusel. Kuna Liivimaa kirik koosnes saksa, läti ja eesti rahvusest inimestest, siis uuritakse artiklis, kas uusi liturgiavorme rakendati ka läti ja eesti kogudustes, mis olid sel ajal veel valgustusideedest puutumata.
Lisaks näeb ajakirjas ilmavalgust veel kolm algupärast uurimust. Tallinna Ülikooli ja Pariisi Sorbonne’i ülikooli doktorant Karl Peeter Valk analüüsib oma eestikeelses artiklis „Saksa ordu kuvand Philippe de Mézières’i „Vana palveränduri unenäos““ üht keskaegse Liivimaa ajaloos vähetuntud allikat, 14. sajandi prantsuse ristisõjapropagandisti Philippe de Mézières raamatut „Vana palveränduri unenägu“ („Songe du viel pelerin“). Selles on maalitud silmatorkavalt ilustatud pilt Läänemere piirkonnast ja Saksa ordust. Artikli eesmärk on selgitada sellise kujutluspildi tagamaid, kasutades intellektuaalse ajaloo meetodeid. Autor näitab, et Mézières ammutas kirjutades ainest nii isiklikust kogemustest kui ka kaasaegses kirjakultuuris levinud motiividest. Idealiseerides Saksa ordut, kritiseerib Mézières lääne aadli kombeid ning edendab ühtlasi oma isiklikku nägemust kristlaskonna reformist ja pühast sõjast.
Tallinna Ülikooli rahvastikuteadlased Mark Gortfelder ja Hannaliis Jaadla on ajakirjas avaldanud eestikeelse artikli „Sündimuse ruumilised mustrid ja selle põhjused Eestis demograafilise ülemineku ajal“. Selles uuritakse ruumilisi mustreid Eesti sündimustasemes demograafilise ülemineku ajal 19. sajandi lõpu- ja 20. sajandi alguskümnenditel, mil sündimus vähenes traditsiooniliselt kõrgelt tänapäevasele madalale tasemele. Analüüsitulemused näitavad suuri erinevusi sündimustasemes ehk sündimuskäitumise moderniseerumise ajastuses. Varasema langusega paistavad silma linnad, maapiirkondadest aga Viljandi- ja Kagu-Pärnumaa ning Pärnu- ja Läänemaa piirialad. Artiklis seletatakse ruumilisi mustreid ja sellest lähtuvaid sündimuse vähenemiseni viinud võimalikke tegureid majanduslike, kultuuriliste ja demograafiliste asjaoludega.
Ajakirjanumbri lõpetab Tartu Ülikooli õigus- ja poliitikateooria teaduri Hent Kalmo mahukas eestikeelne kaastöö „Eesti ajalugu kui müüt: vaatenurga probleem“. Selles lahatakse küsimust, mida tähendab ajaloo jutustamine kellegi vaatepunktist. Kuna baltisaksa ja eesti ajalookäsitlust on eristatud just niisuguses võtmes, siis keskendutakse artiklis eesti orientatsiooni tekkimise analüüsile kohalikus ajalookirjutuses. Autor pakub välja originaalse eesti rahvusajaloo käsitluse, mida võib kirjeldada ajaloo jutustamisena eestlaste vaatepunktist, kuid mis pole ei vaenulik rahvusülesele käsitlusele ega ka muidu teaduslikult iganenud.
Sisututvustuse koostas Acta Historica Tallinnensia peatoimetaja Marek Tamm.
Värske ajakirjanumbri kõik artiklid leiab siit.