Eesti Teaduste Akadeemia üldkogu aastakoosolekul kuulutati täna välja akadeemik Paul Ariste nimelise medali laureaat. Tunnustuse pälvis California Ülikooli Los Angeleses emeriitprofessor ning Tartu Ülikooli ja Tallinna Ülikooli audoktor Jaan Puhvel väljapaistvate saavutuste eest indoeuroopa võrdlevas keeleteaduses ja mütoloogias.
Ameerika Ühendriikides elav Jaan Puhvel tänasel üldkogul kohal ei olnud, kuid tema tänukõne luges ette akadeemik Jaan Undusk. „Mis mu enda tegemistest väärib ja jääb, teised vaagigu neid vilju, nagu Alver sõnastas „Leivas“. Pole ise kunagi oma lokku löönud, eelistades vanade kreeklaste tarkust „lathé biósas“, maakeeli ehk „ela märkamatult“. Olen aga lähtunud põhimõtetest, et tõik on tähtsam kui teooria, meetod vaid „läbitud tee“ (kreeka mét-hodos), ja et sõnades on jõud mida tuleb püüda ülimalt tihendada ja rakendada, mitte vaid voolata lasta,“ edastas Jaan Puhvel.
Jaan Puhvel on üks kõigi aegade nimekamaid Eesti humanitaarteadlasi. Tema mastaapseim teaduslik saavutus on 11-köiteline hetiidi keele etümoloogiline sõnaraamat, mis ilmus aastatel 1984–2021. Laialt loetud ja tõlgitud on tema „Võrdlev mütoloogia“, mis inglise keeles ilmus 1987. aastal ja autori enda eestinduses kümme aastat hiljem. See raamat on igaühele jõukohane ja parim sissejuhatus mütoloogiasse, mis eesti keeles võtta.
1932. aastal Tallinnas sündinud Jaan Puhvel põgenes 1944. aastal koos perekonnaga Nõukogude okupatsiooni eest Soome, sealt edasi Rootsi ning hiljem Kanadasse. Ta õppis Montréalis McGilli ülikoolis ladina ja prantsuse keelt ja oma doktoritöö kaitses Harvardis. Jaan Puhveli akadeemiline elu oli seotud tööga California Ülikooliga Los Angeleses (UCLA), kus ta alustas klassikalise filoloogia ja indoeuroopa keeleteaduse kaasprofessorina ning hiljem valiti täisprofessoriks.
UCLAs pani ta aluse võrdleva rahvaluule ja mütoloogia uuringute keskusele, juhatas keelte ja keeleteaduste alaste uuringute keskust, oli indoeuroopa uuringute programmi asejuhataja ja klassikalise filoloogia osakonna juhataja. Ta luges rohkem kui kolmel aastakümnel loengukursuseid klassikalisest ja indoeuroopa mütoloogiast, indoeuroopa keeleteadusest, kreeka ja ladina keele ajaloolisest grammatikast, hetiidi, etruski, mükeene jt keeltest jpm.
Pärast UCLAst emeriteerumist 1990. aastate alguses õpetas ta kümnendi lõpuni regulaarselt Tartu Ülikooli klassikalise filoloogia osakonnas, andes suure panuse selle eriala taastamisele uues vabariigis. Lisaks rahvusvahelisele teadustööle on Puhvel olnud alati aktiivne eesti kirjanduse ja kultuuri jälgija ning mõtestaja, kes panustas aktiivselt ka väliseesti kultuuriellu, arvustades raamatuid, pidades ettekandeid ja kirjutades esseid.
Tema eestikeelsed esseed on olulisemas osas koondatud raamatusse „Ulgvel ja umbes“ (2001), mis pälvis Kultuurkapitali esseistika aastapreemia. Valik ingliskeelset estica't ilmus autori enda tõlkes 2007. aastal raamatus „Võõraile võõrsil“. „Neis raamatuis tõuseb esile Puhvel kui sõnameister, kui haruldaselt nõtke eesti keele kasutaja. Ta on olnud parimaid stiliste eesti teadlaste seas mitte ainult poliitilises paguluses, ning rakendanud oma võrratult rikka eesti keele ‒ kodumaalt kaugel olles ‒ kontakti pidamisse Eesti kultuuri ajaloolise mäluga. Puhveli sõna võib voogata väga lopsakalt ja homeeriliselt, ent ta võib olla ka valusalt sisselõikav, kui kõne all on näiteks nõukogude kultuuri nii-öelda kitsaskohad,“ ütles Jaan Undusk täna laureaati tutvustades.
Vaatamata kõrgele eale on Jaan Puhvel endiselt tegus ja vaimselt virge. Mullu ilmus ajakirjas Vikerkaar valik tema mälestuskatkeid. Ta oli Paul Ariste hea kolleeg, kellega tal oli võrdlemisi aktiivne suhtlus.
Teaduste akadeemia nimelised medalid antakse Eesti teadlasele, kel on väljapaistvaid saavutusi oma teadusvaldkonnas. Paul Ariste medalit anti kuni 2020. aastani anti välja humanitaar- ja sotsiaalteaduste alal ning pärast seda antakse vaid humanitaarteaduste alal. Varem on medali pälvinud kunstiteadlane Jaak Kangilaski, rahvaluuleteadlane Arvo Krikmann, keeleteadlane akadeemik Huno Rätsep ja keeleteadlane Tiit-Rein Viitso.