Lahkus Krista Aru (01.08.1958–25.02.2025), meie rahvusmõtte kandja ja Eesti teaduste akadeemia sõber.
Krista kindel seisukoht, mida ta tulihingeliselt igas oma ettekandes ja kirjutises esitas, oli kultuuri, mälu ja kirjasõna tähtsus Eesti iseolemise nurgakividena. Kui paari kuu eest tunnistati ta rahvusmõtte auhinna laureaadiks, siis rõhutati, et Krista oskas unistada ja tegutseda.
Tõepoolest, kõigis oma ametites, nii Eesti kirjandusmuuseumis, eesti rahva muuseumis, Tartu ülikooli raamatukogus kui ka riigikogus kujundas ta oma mõtete ja tegudega Eesti väärtusruumi. Meie oluliste kultuuriasutuste juhtimise kõrval kaitses ta doktoritöö ajalehe Postimees omakultuuri kujundajana. Krista teadusuuringute tähtteos on monograafia Jaan Tõnissonist, mis analüüsib Eesti rahvusliku suurmehe kultuuri- ja ajaloolist tähendust.
Ei jõua üles lugeda Krista tegemisi, olgu nendeks kihelkonnapiiride märgistamine, rahvustrükiste projekt või siis tänavuse raamatuaasta piltvaiba tegemise korraldamine. Oma viimases essees ajakirjas Universitas Tartuensis sõnastas ta oma arvamused haridusest ja rahvusmõttest. „Me peaksime olema uhkemad selle üle, mis meil on ja panustama haridusse ja noortesse,“ ütles ta. Eesti rahvuskultuuri fondi nõukogu liikmena oli ta ka ise tegev noorte annete toetamisel.
2022. aastal tunnustas teaduste akadeemia teda pikaajalise tõhusa koostöö eest oma medaliga.
On sümboolne, et koos abikaasa Jaaguga on ta üles kasvatanud kaks poega, kes on Eesti kultuuriruumis nähtavad: üks ajuteadlasena, teine matemaatikuna.
Eesti teaduste akadeemia mälestab väljapaistvat ajakirjandusloolast, museoloogi ja Eesti kultuuri suurkuju Krista Aru ning avaldab kaastunnet tema omastele.
Akadeemik Jüri Engelbrecht