Juunis ilmusid teadusajakirjad Estonian Journal of Archaeology, Estonian Journal of Earth Sciences, Linguistica Uralica, Oil Shale, Proceedings of the Estonian Academy of Sciences ja TRAMES.
Lühiülevaated:
ESTONIAN JOURNAL OF ARCHAEOLOGY
Ajakirja Estonian Journal of Archaeology 2024. aasta esimene number sisaldab kolme põnevat artiklit.
Adomas Butrimase juhitud autorite kollektiiv Leedust tutvustab punahirve sarvest valmistatud pöördharpuuniotsiku uurimise tulemusi, mis põhinevad eseme AMS 14C dateerimisel, valmistusviiside määratlemisel ja eseme valmistamiseks kasutatud loomaliigi ZooMS-analüüsi andmetel. See neoliitiline jahirelv, millele leidub vasteid ka hilisemates etnograafilistes kütiühiskondades, koosnes puidust varrest, ilmselt sarvest tehtud niiskuskindlast vahevardast ja pöörduvast harpuuniotsikust.
Eesti ja Hollandi uurijad Esmee J. Hummel, Marcus Adrian Roxburgh ja Hans D. J. Huisman analüüsivad Lõhavere tuntud käsitöövakast leitud esemete materjalikoostist.
Röntgenfluorestsents-spektromeetria (pXRF) võimaldas täiendada seniseid teadmisi, lisades teavet mitut tüüpi esemete valmistamiseks kasutatud metallide valiku, pinnatöötluse ja sulamite üksikkomponentide toormest (maagist) lähtuvate saasteainete kohta. Peaaegu kõik esemed olid valmistatud vasepõhistest sulamitest, mis sisaldasid erineval hulgal pliid, tsinki ja tina, kuigi mõnes esemes esines ka hõbedat.
Soome ja Läti arheoloogid Kerkko Nordqvist ja Aija Macāne käsitlevad oma artiklis lihtsat varreauguga kivikirvest, mis leiti 2022. aastal Lubāna järve märgalal asuvast Nagļi külast Ida-Lätis. Kirve teeb haruldaseks tammest valmistatud varrejäänuse leid, mis võimaldas dateerida selle radiosüsinikumeetodil hilispronksiaega.
ESTONIAN JOURNAL OF EARTH SCIENCES
Estonian Journal of Earth Sciences uuest numbrist leiab lugeja artikleid paleontoloogiast ja mereteadusest. Paleontoloogia valdkonna artiklites uuritakse Vara-Siluri meriliiliate (krinoidide) mitmekesisuse mustreid Balti Paleobasseini madalmeres, sealhulgas kirjeldatakse uut krinoidiliiki Euspirocrinus varbolaensis sp. nov.; esitatakse Ülem-Ordoviitsiumi Sandby lademe brahhiopoodi Dalmanella kegelensis taksonoomia revisjon, mh esitletakse uut perekonda Alichovella; ning revideeritakse Poola Hilis-Devoni rüükalade (Placodermi, Ptyctodontidae) süstemaatikat. Mereteaduse artiklites uuritakse tuulekiiruse mõju veealuse ümbrusheli tasemele ning Liivi lahe näitel jääolude muutumise mõju parasvöötme poolsuletud ja hooajaliselt jääga kaetud veekogude lainekliimale hoogustuva kliimamuutuse tingimustes.
LINGUISTICA URALICA
Linguistica Uralica tänavuses juuninumbris uurib Tartu ülikooli doktorant Polina Oskolskaja vepsa keele umbisikuliste vormide kasutamist. Ta keskendub tänapäevasele vepsa kirjakeelele, kus võib täheldada umbisikuliste ja mitmuse 3. isiku vormide segunemist: umbisikulist vormi kasutatakse mitmuse 3. pöörde puhul (nt lapsed magataze ’lapsed magavad’) ja mitmuse 3. pöörde vormi umbisikulises tähenduses (kirvest plakutaba kurikol ’kirvest lüüakse haamriga’). Umbisikulise tegumoe normeerimine ei ole lihtne probleem. Murdetaustaga vepslased tarvitavad neid vorme sageli teistmoodi kui vepsa keele kõnelejad, kes järgivad kirjakeele reegleid. Peamised tegurid, mis umbisikuliste ja isikuliste vormide kasutamise kindlaks määravad, on kontekst ja eitav kõne.
OIL SHALE
Ajakirja Oil Shale uues numbris on kaks artiklit Hiina, üks Türgi ja üks Jordaania autoritelt.
Türgi artikli „Geochemical and thermal characterization and kinetics of oil shale samples from Çeltek, Türkiye“ autor on ajakirja toimetuskolleegiumi kauaaegne liige Mustafa Verşan Kök, kes käsitleb Amasyas Çelteki piirkonnas leiduva põlevkivi omaduste uuringute tulemusi. Fookuses on uuritava põlevkivi geokeemilised, orgaanilised ja termilised omadused, sh põlevkivi kuumutuskiiruse mõju põlevkiviproovide termilisele käitumisele.
Jordaania artikli üks autoritest Omar S. Al-Ayed on samuti ajakirja toimetuskolleegiumi liige. Artiklis „Tracing rare earth elements in oil shale ash“ esitletakse Jordaania seitsme põlevkivileiukoha tuhaproovide haruldaste muldmetallide uuringut, mille käigus tuvastati 15 erinevat muldmetalli. Muldmetallide kogusumma oli olenevalt piirkonnast vahemikus 8,7–74,37 ppm. Täheldati, et raskeid muldmetalle leidus palju vähem kui kergeid muldmetalle.
Soovitame kindlasti lugeda ka Dandan Lu jt artiklit „Exploring the influence of effective stress sensitivity on oil shale: implications for porosity and permeability“ ning Yue Yue jt artiklit „Optimization of nozzle structure of top-burning heating furnace: case study of Fushun retort heating for oil shale“.
PROCEEDINGS OF THE ESTONIAN ACADEMY OF SCIENCES
Proceedings of the Estonian Academy of Sciences juuninumber sisaldab konverentsi „Modern Materials and Manufacturing 2023“ („Kaasaegsed materjalid ja tootmine“) ettekannete laiendatud artikleid, mis keskenduvad teadus- ja inseneriuuringute tulemuste tutvustamisele olulistes tootmis- ja materjalitehnika valdkondades ning materjalide töötlemise tehnoloogiates, pöörates erilist tähelepanu kaasaegsete materjalide ja protsesside arendamise ja rakendamise hetkesuundadele.
Rahvusvaheline konverents toimus 2.–5. maini 2023 Tallinnas 14. rahvusvahelise DAAAM Balti konverentsi ja 30. rahvusvahelise Balti konverentsi BALTMATTRIB raames. Konverentsil oli üle 160 osaleja 13 riigist: Eestist, Lätist, Leedust, Saksamaalt, Soomest, Taanist, Ameerika Ühendriikidest, Austriast, Türgist, Itaaliast, Prantsusmaalt, Tšehhist ja Armeeniast. Üleilmset huvi äratanud konverents jagunes kaheks teaduspäevaks ja üheks tööstuspäevaks (Industry 4.0) ning sellest võtsid aktiivselt osa nii teadlased kui insenerid.
Konverents „Kaasaegsed materjalid ja tootmine“ on rahvusvaheline foorum, mis keskendub tööstus 4.0 ja 5.0 teemadele, robootikale ja tootmistehnikale, asjade internetile, digitaalsetele kaksikutele ja kihtlisandustehnoloogiatele, materjalitehnikale, pulbermetallurgiale ja triboloogiale, ning toob kokku materjalide ja tootmise eksperdid ülikoolidest ja tööstusest. Konverents suurendab koostööd erinevate partnerite vahel mitte ainult akadeemilistest ringkondadest, vaid ka riiklikest kompetentsikeskustest, tööstusest ja erinevatest rahastamisasutustest.
TRAMES. A JOURNAL OF THE HUMANITIES AND SOCIAL SCIENCES
Ajakirja Trames uue numbri avab Tartu ülikooli ja sisekaitseakadeemia professor Jüri Saar artikliga Samuel Huntingtoni tsivilisatsiooni mõistest ja rahvusvahelisest korrast. Saar küsib, miks Huntingtoni palju kritiseeritud, väärkasutatud ja kuritarvitatud ideed tsivilisatsioonidest näitavad hämmastavat elujõudu, ning analüüsib rahvusvahelise korra suundumusi. Kui tsivilisatsiooni mõistet õigesti mõista ja rakendada, saab seda koos geopoliitilise analüüsiga kasutada kui strateegilise lähenemisviisi olulist komponenti.
Furkan Polat Bursa tehnikaülikoolist Türgis analüüsib Liibüa näitel, kuidas relvastatud grupeeringud tekivad ja jäävad läbikukkunud riikides alles. Selliseid riike iseloomustab asjaolu, et neil ei ole jõu kasutamise monopoli. Sedasi tekivad anarhilised riigid, millel on rohkem kui üks jõukeskus. Nihe ühe jõukeskuse kasuks aga kujutab endast eksistentsiaalset ohtu teistele grupeeringutele. Uuritakse, kuidas relvastatud rühmitused reageerivad jõudude tasakaalu muutustele, et säilitada turvalisus anarhilises süsteemis. Uurides Liibüa juhtumit, väidab autor, et relvastatud rühmitused kalduvad jõudude tasakaalu taastamiseks kasutama heidutusstrateegiaid.
Põhja-Küprose Ida-Vahemere ülikooli uurijad käsitlevad moslemite ja kristlaste vahelisi abielusid koera-kassi suhete võtmes. Uurimistulemused näitavad, et sellistes abieludes on konfliktid vältimatud. Kõige tõhusamad konfliktide lahendamise strateegiad religioonidevahelistes abielusuhetes hõlmavad suhtlemist, huvi, kiindumuse ja tänulikkuse ilmutamist ning vabandamist. Tihti on sellistes suhetes konflikt vahend, mille abil saavad abielus olevad inimesed end paremini mõista ja vaidlusi tekitavate erimeelsuste lahendamise nimel tegutseda.
Türgi sõjaväeakadeemia õppejõud Emrah Aydemir käsitleb pehmet jõudu transkulturatsiooni protsessis, lähtudes Kuuba antropoloogi Fernando Ortizi ideedest.
Nigeeria õpetlased vaatlevad, kuidas Aafrika kogukonnamuuseumid säilitavad Lääne muuseumitest tagasi saadud kultuuripärandit.
Indoneesia teadlased käsitlevad muutuvat pärandkultuuri ning selle kaitset, modernse ja traditsioonilise vahelist dünaamikat. Ühtlasi arutletakse, kuidas noort põlvkonda paremini siduda traditsioonilise kultuuriga.