Euroopa peateadusnõustajad avaldasid möödunud nädalal soovitused tehisintellekti kasutuselevõtu kohta teadusuuringutes.
Kümnete juhtivate tehisintellekti ekspertide teaduslikele töödele tuginevad soovitused annavad Euroopa komisjonile suuna, kuidas saab tehisintellekti parimal viisil kasutamisega teadlasi nende töös toetada.
Tehisintellektist on saanud geopoliitiline eelis. Praegu kuulub enamik tehisintellekti infrastruktuurist vähestele ettevõtetele peamiselt USAs ja Hiinas. Neist sõltuvad oma arvutusvõimsusega isegi riiklikud teaduslaborid.
Soovituste ühe koostaja, Euroopa komisjoni peateadusnõustaja, akadeemik Maarja Kruusmaa sõnul on Euroopa juba tegemas otsustavaid samme konkureerimaks USA ja Hiinaga. „Siiski vajab Euroopa rohkem investeeringuid ning süsteemset ja tasakaalustatud arengut, et parimal viisil ühendada kõik vajalikud komponendid: arvutusvõimsus, andmed ja inimesed, kes töötavad välja ja rakendavad tehisintellekti algoritme.“
Peateadusnõustajad soovitavad moodustada uue Euroopa tehisintellekti instituudi, mis pakuks massiivset ja suure jõudlusega arvutusvõimsust, jätkusuutlikku pilveinfrastruktuuri ja teadlastele suunatud tehisintellekti koolitusprogramme. Lisaks nendele teenustele pakuks Euroopa tehisintellekti teadusnõukogu spetsiaalset rahastamist kõigi teadusharude teadlastele, et nad saaksid tehisintellektiga lähemalt tutvuda ja selle oma teadustöös kasutusele võtta. See aitaks tagada, et tehisintellekti kasutamine teaduses oleks kooskõlas Euroopa Liidu põhiväärtustega.
Akadeemik ja Eesti teaduste akadeemia küberturvalisuse komisjoni esimees Dan Bogdanov sõnas, et tehisintellekti näol on avastatud uus tööriist ning – nagu iga avastusega – peame õppima seda efektiivselt ja ohutust kasutama. „Eesti on e-riigina küps tehisintellekti kasutuselevõtuks nii ettevõtluses, valitsuses, eraelus kui ka teaduses. Teadlastel on oluline roll ka tehisintellekti ohutuse, õiguspärase kasutuse ning turvalise tagamisel nii teadustöös kui ka ühiskonnas laiemalt. Eestis alustas sel aastal tööd tehisintellekti teaduse tippkeskus EXAI, mis selle kõigega ka tegeleb.“
Soovituste järgi peaks Euroopa Liit seadma prioriteediks tehisintellektipõhised teadusuuringud valdkondades, kus on suur hulk raskesti tõlgendatavaid andmeid. Sellised valdkonnad on näiteks personaliseeritud tervishoid, sotsiaalne sidusus ning rohe- ja digipööre. Nõustajad toovad esile, et tehnoloogia keskkonnamõju vähendamiseks on oluline toetada just neid uuringuid, mille abil saab välja töötada kõige keskkonnasõbralikumad tehisintellekti algoritmid ja infrastruktuuri.
Lisaks rõhutavad teadlased, et tuleviku tehnoloogiaid peavad juhtima inimesed ja kogukonnad, mitte ainult kasum.
Rohkem infot ja soovituste dokumendi „Successful and timely uptake of Artificial Intelligence in science in the EU“ leiab siit: https://scientificadvice.eu/advice/artificial-intelligence-in-science/