Teaduspreemiate komisjoni esimehe tervitus
2024 laureaatide tutvustus
Austatud tänase päeva peakangelased, riigi preemiate laureaadid!
Lugupeetud peaminister, ministrid!
Head kaasteelised!
Me elame maailmas, kus inimkond tervikuna saab uskumatu kiirusega järjest targemaks. Hinnanguliselt kahekordistub maailma teadusväljund iga üheksa aasta jooksul. Midagi on aga selleski süsteemis kindlat ja püsivat. Seda tõdeme siis, kui otsime sellest teadmiste laviinist selliseid asju, millel on potentsiaal maailma muuta. Olgu see fundamentaalselt uue vaatekohani jõudmine või teadaolevatest asjadest radikaalselt uue pildi ehitamine. Nii üks kui teine on see, mida hüüame läbimurdeliseks.
Mõneti ootamatu on, et selliste läbimurdeliste saavutuste arv kogu maailmas, näiteks aasta kohta, on püsinud enam-vähem samal tasemel palju aastakümneid hoolimata plahvatuslikult kasvanud faktide ja publikatsioonide hulgast.
On loomulik, et mitte iga bitt selles teadmiste voos ei kompa teadmatuse ookeani tundmatuid horisonte. Järjest olulisemaks muutub varasemate vaadete uuesti sõnastamine ja ilmselgete lünkade täitmine. Mis ei ole tingimata negatiivne. Sest teadmatuse lüngad läbimurdeliste saavutuste vahel ei ole lihtsalt teadmiste puudumine.
Infoajastu üks omapäraseid jooni on, et need lüngad on justkui taimelava, kuhu saab istutada võltsinformatsiooni, prahti või lihtsalt jampsi. Nii kujunevad suured augud meie teadmistes kaasajal pigem valeinformatsiooni koseks ja mitte uute teadmiste janu allikaks. Tarvidus nende täitmise järele kasvab kiiresti ja moodustab järjest suurema osa vajadusest uute teadussaavutuste järele.
Neid kaht protsessi koos käsitledes tõdeme, kui sügavalt oli õigus Lennart Meril, kui ta märkis: „Õigete otsuste langetamisel ei ole määrav informatsiooni hulk vaid selle kvaliteet.“ Tänased preemiasaajad esindavad teaduse tippkvaliteeti, sädelust, hingestatust ja veel mitmeid sama tüüpi väärtusi.
*…..*…..*
Traditsiooniliselt antakse välja kaks nn elutööpreemiat pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest.
Tähestiku järjekorras esimene elutööpreemia laureaat ühendab endas eeskujuliku mehaanikahariduse, keemiku teadmised, materjaliteaduse peensused, laboriinseneri käed ja sügava tunnetuse, kuidas eriliiki pulbrilistest komponentidest luua ülitugevaid ja vastupidavaid kattekihte – kulumiskindlaid kergkomposiite. Tema elutöö on pulbermetallurgia vahenditega selliste kergkomposiitide loomine, mis ei sisalda strateegilisi, kalleid ja keskkonnasohtlikke metalle, nagu volfram või koobalt; seda nii Šveitsi kellatootja tellimusel kui ka Eesti kaitse vajadusteks. Meie teadmiste piiride nihutamise selles vallas on ta ühendanud aastakümnete pikkune hoolega, et Eestis püsiks tipptasemel pulbermaterjalide teadus ja tehnoloogia ja inseneeria õpetamine. Nii ise õpetades, juhendades, kirjutades õpikuid ja laiendades meie keeleruumi, aga ka ülikooli prorektorina õpetamist korraldades ning kogu Eesti kõrghariduse programmidesse ja hariduse kvaliteedi hindamisse panustades.
Mul on au teatada, et preemia pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest ehk nnteaduse elutööpreemia pälvib Tallinna tehnikaülikooli emeriitprofessor akadeemik Jakob Kübarsepp.
Teise elutööpreemia laureaadi elutöö hõlmab teadustööd kõige laiemas mõistes, alates teadusliku mõtteviisi õpetamisest ja propageerimisest, teadustööks vajaliku taustsüsteemi kujundamisest ja teaduse väärikuse hoidmisest ning lõpetades oluliste teadusavastustega. Laureaat on üks kõige silmapaistvamaid ja mõjukamaid meditsiini valdkonna teadlasi Eestis, kaasaegse kliinilise immunoloogia alusepanija, vaieldamatu liider ning suunanäitaja. Tema pool sajandit kestnud teadustöö on andnud mitmeid säravaid avastusi ja nende rakendusi, alates krooniliste põletike taga olevatest immunoloogilistest mehhanismidest ja mikroorganismide rollist autoimmuunhaiguste tekkes kuni krooniliste seedetrakti haiguste tekkemehhanismide lahtimõtestamiseni, maksahaiguste eri kliiniliste vormide eristamiseni ja sobivate testide väljatöötamiseni. Kogu oma elu on ta nõu ja jõuga panustanud nii oma eriala kogukonna kui ka teadusmaastiku ja kogu ühiskonna arengusse, kasvatades terve plejaadi uusi teadlasi ning tehes Eesti atraktiivseks uute oskuste ja võimaluste rakendamise kohaks.
Mul on au teatada, et preemia pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest ehk nn teaduse elutööpreemia pälvib Tartu ülikooli meditsiiniteaduste valdkonna bio- ja siirdemeditsiini instituudi immunoloogia osakonna juhataja, immunoloogia professor akadeemik Raivo Uibo.
*…..*…..*
Aastapreemiad antakse välja kaheksas valdkonnas eelmise nelja aasta jooksul, s.o 2020–2023 valminud ja avaldatud parimate teadustööde eest.
Ajuteadust ja tunnetusteadust põimides uurib täppisteaduste valdkonna aastapreemia laureaat, kuidas kujuneb teadvus, mil moel on raku tasemel mehhanismid seotud teadvusega ning kuidas mõista selgemalt inimajus toimuvaid protsesse ning nende võimalusi tehisaru arendamisel. Teerajajana põhjendab ta teadvuse tekkimist meie ajus kahe anatoomiliselt ja funktsionaalselt lahutatud signaalide voo koostoime kaudu. Ta analüüsib, kuidas inimesed saavad teistest aru ning kas või miks selline võime on inimesesele ainuomane, pakkudes ideid, mis viivad lähemale arvutipõhisele mõtlevale tehisintellektile; samuti argumenteerib, et meie ajus madalad, kiired paralleelsed arvutused ja sügavad, aeglased hierarhilised arvutused ei segune.
Mul on au teatada, et aastapreemia täppisteaduste vallas pälvib tööde tsükli „Aru ja tehisaru süsteemide sarnasuste ja erinevuste kaardistamine“ eest Eesti noorte teaduste akadeemia liige, Tartu ülikooli loodus- ja täppisteaduste valdkonna arvutiteaduste instituudi arvutusliku neuroteaduse ja tehisintellekti kaasprofessor Jaan Aru.
*…..*…..*
Keemia ja molekulaarbioloogia valdkonna aastapreemia läheb jagamisele kahe kange tegija vahel, kelle puhul komisjon otsustas, et nad väärivad seda võrdselt.
Üks neist analüüsib naha, rasvkoe ja maksa rakkude regeneratsiooni. Rakuvälised maatriksvalgud olfaktomediin-4 ja trombospondiin osalevad naha tuumikkomponentide, keratinotsüütide ja fibroblastide, migratsioonis ja paljunemises. Olfaktomediin-4 toime soodustab rakkude tööd ja taastumist ning naha haavade paranemist. Maksa funktsioneerimise ja taastumise probleeme seob laureaat spetsiifiliste makrofaagide ja rakuväliste faktoritega.
Teine analüüsib organismi reaktsiooni vase omastamise ja väljutamise häiretele. Laureaat näitas, et looduslik α-lipoehape võib selle häire leevendamise kaudu Alzheimeri tõve ennetada või ravida. Wilsoni tõve puhul vask kuhjub rakkudesse ning haigus kahjustab eelkõige maksa ja aju. Selle haiguse puhul neutraliseerib α-lipoehape liigse vase kahjuliku toime ja taastab kahjustatud raku.
Mul on au teatada, et aastapreemia keemia ja molekulaarbioloogia vallas pälvivad tööde tsüklite „Kudede regeneratsioon ja rakuväline maatriks“ ja „Vase metabolism ja selle regulatsiooni võimalused“ eest Tartu ülikooli loodus- ja täppisteaduste valdkonna molekulaar- ja rakubioloogia instituudi rakubioloogia kaasprofessor; SA Tartu Ülikooli Kliinikum nahahaiguste kliiniku juht Viljar Jaks ja Tallinna tehnikaülikooli koodusteaduskonna keemia ja biotehnoloogia instituudi proteoomika täisprofessor tenuuris Peep Palumaa.
*…..*…..*
Tehnikateaduste aastapreemia laureaadid on loonud ulmelised pingemuundurid, mis suudavad toimida eri režiimides, alates klassikalisest nelja dioodiga täissillast kuni pingekordistini. Tark juhtimisalgoritm konfigureerib seadme tootma soovitud omadustega vahelduv- või alalisvoolu isegi tühijooksuolukorras. Järgmised seadmed suudavad taluda üksikute pooljuhtide rikkeid ilma komponente lisamata. Töötati välja juhuslike rikete analüüsi metoodika ja pandi alus uuele uurimissuunale – tarkvarapõhisele jõuelektroonikale. Loodud optimeeritud universaalsed muundurid sobivad paljude vahelduv- ja alalisvoolu võrkude standardiga ja oskavad töötada mõlemat tüüpi võrkudes. Nii sillutatakse teed üleminekule vahelduvvoolult vähenõudlikule ja väiksemate edastamiskadudega alalisvoolule.
Mul on au teatada, et aastapreemia tehnikateaduste vallas pälvivad tööde tsükli „Topoloogiat muutva juhtimisega innovaatilised jõuelektroonika-süsteemid“ eest Tallinna tehnikaülikooli inseneriteaduskonna elektroenergeetika ja mehhatroonika instituudi jõuelektroonika uurimisrühma teadlased akadeemik, töörühma juht, juhtivteadur Dmitri Vinnikov ja vanemteadurid Andrei Blinov, Andrii Chub ja Oleksandr Husev.
*…..*…..*
Luustiku ja liigeste süsteemi ehk ortopeedilised haigused murendavad kõige sagedamini meie elukvaliteeti. Arstiteaduse aastapreemia laureaadid on tuvastanud mitmeid osteoartroosi ehk liigese kulumise puhul liigeses tekkiva põletiku ja immuunsüsteemi häirega seotud valke. Nad on näidanud, kuidas põletikuline liigesevedelik muudab liigese keskkonda ja laseb makrofaage liigest kahjustama.
Habraste luude haigus on harv kaasasündinud geneetiline arenguhäire, mida iseloomustavad skeletianomaaliad ja sagedased luumurrud. Laureaadid on tuvastanud selle haiguse molekulaarsed põhjused rohkem kui 30 perekonnas ja >130 inimesel Eestis ja rakendanud oma teadmised Vietnamis ja Ukrainas elavate luuhaigustega inimeste heaks.
Mul on au teatada, et arstiteaduse aastapreemia pälvivad tööde tsükli „Ortopeediliste haiguste molekulaarsed mehhanismid ja käsitlus“ eest Tartu ülikooi meditsiiniteaduste valdkonna kliinilise meditsiini instituudi ja SA Tartu Ülikooli Kliinikum teadlased: ortopeedia professor ja SA Tartu Ülikooli Kliinikum I valdkonna juht Aare Märtson ja ortopeedia kaasprofessor SA Tartu Ülikooli Kliinikum, ortopeediakliiniku juht Katre Maasalu.
*…..*…..*
Geo- ja bioteaduste valdkonna aastapreemia laureaadid on isendite ja liikide loendamise ja klassikalise taksonoomia jõuliselt asendanud elurikkuse funktsionaalse tunnetamise ja analüüsiga. Nende fookus on omadustel, mida saab üksikisendi puhul mõõta ja mis peegeldavad nii seda, kuidas isend end tunneb, kui ka seda, kuidas ta mõjutab ökosüsteemi. Laureaadid on õppinud hindama ökosüsteemide osade eri tunnuste ja talitluste koostoimet ning on avanud nt soontaimede elurikkuse uue alusteadmise: funktsionaalne elurikkus on alati väiksem maa all kui maa peal. Suurema kasvu ja aeglase eluviisiga liigid on kõige ohustatumad. Seetõttu tuleb nimelt neid kaitsta. Need tõed vihjavad uudsetele võimalustele nn tumeda ehk süsteemis hetkel puuduva elurikkuse määratlemiseks.
Mul on au teatada, et geo- ja bioteaduse aastapreemia pälvivad tööde tsükli „Globaalne käsitlus erinevate elustikurühmade funktsionaalsest mitmekesisusest“ eest Tartu ülikooli loodus- ja täppisteaduste valdkonna ökoloogia ja maateaduste instituudi botaanika osakonna ja õppetooli teadlased: töörühma juht, makroökoloogia kaasprofessor Carlos Pérez Carmona,botaanika osakonna ja õppetooli juhataja, botaanika professor Meelis Pärtel, makroökoloogia peaspetsialist, teadur Riin Tamme ja makroökoloogia teadur Aurèle Éric Toussaint.
*…..*…..*
Põllumajandusteaduste aastapreemia laureaat on kultuurtaimede kaitseks realiseerinud kaheahelalise RNA võimalused. See suudab nn RNA interferentsi kaudu vaigistada kahjurite mõne geeni toimimise. Fookuses on Euroopa peamine rapsikahjur, naeri-hiilamardikas. Sobiv RNA tapab selle mardika nii mikrokoguse süstimise kui ka sissesöötmise kaudu, kuid on kahjutu kõigile teistele. Näidatakse ka, et vähem väetist aitab hiilamardika looduslikke vaenlasi. Hiilamardika vastu töötabn hästi kaneelikoore eeterlik. Köömne ja kaneelikoore eeterlikud õlid on tõhusad nii kõdra-peitkärsakate kui ka mitmete parasitoidide vastu. Põldude rohtukasvanud servad on tolmeldajate mõnusad elupaigad ja panustavad ka kahjuritõrjesse.
Mul on au teatada, et põllumajandusteaduste aastapreemia pälvib tööde tsükli „Innovaatilise RNAi tehnoloogia arendamine ja looduse hüvede rakendamine jätkusuutlikus põllumajanduses“ eest Eesti maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi taimetervise õppetooli professor Eve Veromann.
*…..*…..*
Sotsiaalteaduste valdkonna laureaat on elegantselt lõiminud humanitaar- ja andmeteaduse terviklikuks ansambliks ja lisanud innovatsiooni tähendusele meedia ja kultuuritööstuse rolli. Selle alusena näeb ta hästi koordineeritud teadmusvahetust ülikoolide, ettevõtete ja riigi vahel. Ülemaailmsed digitaalsed tähendused toimivad koos biosfääri, geosfääri ja tehnosfääri arenguga. Tähendused sünnivad tekstide ehk mikrotasandil ja levivad tööstuste ja institutsioonide tasemel. Tähendusplahvatused ja suured innovatsioonid saavad alguse ja kultuurid sünnivad üleilmsete tähendusruumide, dialoogide ja konfliktide makrotasandil. Mõtestades, miks ja kuidas on kultuur põimunud nüüdisaja tohutute andmevoogudega, argumenteerib laureaat, et andmete laviin ja digikogud on rohkem, kui kultuuri kinnistavad süsteemid. Pigem on need kultuuris muutusi käivitavad loovuse mootorid.
Mul on au teatada, et sotsiaalteaduste aastapreemia pälvib tööde tsükli „Meediainnovatsiooni, digikultuuri ning kultuuriandmete uuringud“ eest Tallinna ülikooli Balti filmi, meedia ja kunstide instituudi meediainnovatsiooni professor Indrek Ibrus.
*…..*…..*
Humanitaarteaduste aastapreemia pälvinud tööde tsükkel keskendub sellele, kuidas eristada tegelikkust jampsist ja infot mõjutustegevusest tähenduste täpse mõistmise semiootilise analüüsi kaudu. Poliitikasemiootika, sotsioloogiliste ja kultuuriteaduslike lähenemised sünteesitakse poliitiliseks vormianalüüsis: kuidas avalikus ruumis teemasid lauale tõstetakse, probleeme sõnastatakse või auditooriumi olukorrataju kujundatakse ning kuidas peegeldub see poliitilistes praktikates. Semiootiline mudel toob esile Eesti-vaenuliku infomõjutustegevuse strateegilise toimija, tuvastades nii manipulatsioonivõtted, (vandenõu)narratiivid kui ka eesmärgid. Laureaadid näitavad, kuidas vandenõuteooriate tähendusloome on kohastunud ekraanimeediumi ja ühismeediaga. Analüüs ulatub kaugele välja humanitaarteadustest ja moodustab osa laiapindsest riigikaitse ja julgeoleku strateegiast.
Mul on au teatada, et humanitaarteaduste aastapreemia pälvivad tööde tsükli „Poliitika-semiootika, infomõjutustegevuse ja vandenõuteooriate semiootiline analüüs“ eest Tartu ülikooli humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna filosoofia ja semiootika instituudi teadlased: poliitika- ja sotsiosemiootika professor, aga ka Kõrgem Kunstikool Pallas, lektor Andreas Ventsel ja semiootika teadur Mari-Liis Madisson.
*…..*…..*
Tänane preemiasaajate kogukond on kõik erilised ja kordumatud teadlased, suurepärased eksperdid äärmiselt erinevates valdkondadest. Siiski on neil päris mitu sarnast joont. Nii omavahel kui ka kõigi varasemate laureaatidega. Aga ka kultuuri- ja spordipreemia laureaatidega ning Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhinna laureaadiga, keda varsti esitletakse. Kaht neist sarnastest joontest soovin rõhutada. Esiteks, suurteks tegudeks on vaja väsimatut järjekindlust, nagu teadis Voltaire. Teiseks, nii inglise kui ka eesti keeles on nõnda, et sõnaraamat on ainuke koht, kus edu tuleb enne tööd. [Seda mõtet on omistatud Albert Brisbane’le, kes arvatavasti sõnastas selle 1920ndatel levinud analoogiliste ütluste alusel.]