Kuna Euroopa on ajalooliselt kujunenud päris paljude väikeriikide maailmajaoks, on selge, et just suuremate vaenulike jõudude naabruses poleks väikeriikidel üksi võttes ellujäämiseks nii palju šansse kui selgasid kokku pannes tegutsedes. Just selle pärast on ühtse Euroopa, Euroopa Liidu püsimine väärt ka mõningaid strateegilisi ohvreid kõigilt riikidelt, sealhulgas väikeriikidelt. Miljardi euro küsimus on aga selles, kui kaugele nende (konstitutsiooniliste) ohverdustega minna tuleks. Kas iseolemise kaitseks tuleks aktsepteerida meetmeid, mis seda iseolemist ühtlasi teisalt piiravad?, küsib akadeemik Lauri Mälksoo Eesti Euroopa Liitu astumise 20. aastapäevale pühendatud artiklisarjas ilmunud arvamuses.