Hillar Aben sündis 3. detsembril 1929. aastal Tartus õpetajate perekonnas. 1948. aastal lõpetas ta Tartu 1. keskkooli (praegu Hugo Treffneri gümnaasium) ja asus õppima Tallinna tehnikaülikooli, mille lõpetas 1953. aastal ehitusinsenerina. Samal aastal astus ta aspirantuuri, kus tema uurimisvaldkonnaks sai fotoelastsus. 1957. aastal kaitses Hillar Aben Eesti teaduste akadeemia juures tehnikakandidaadi väitekirja (mis tänapäeval on võrdsustatud PhD väitekirjaga) „Koorikute probleemide lahendusi fotoelastsusmeetodiga“. Uurimistöö fotoelastsusmeetodi optilise teooria arendamisel jätkus ning 1966. aastal kaitses ta tehnikadoktori väitekirja „Karakteristlike suundade meetod fotoelastsuses“.
1977. aastal valiti Hillar Aben Eesti teaduste akadeemia liikmeks mehaanika alal.
Aastatel 1956–1960 töötas Hillar Aben Eesti teaduste akadeemia ehituse ja ehitusmaterjalide instituudis nooremteadurina. Edasi oli ta ligi kuuekümne aasta jooksul seotud küberneetika instituudiga, kus ta oli mehaanika ja rakendusmatemaatika sektori juhataja (1960–1974), teadusala asedirektor (1967–1976), direktor (1976–1988), fotoelastsuse labori juhataja (1989–2013) ja juhtivteadur (2005–2016) ning veel hiljemgi konsultant tahkisemehaanika laboris.
Fotoelastsusmeetodi peamiseks rakendusvaldkonnaks on tänapäeval klaasi sees leiduvate jääkpingete mõõtmine. Hillar Abeni juhtimisel kujunes küberneetika instituudi fotoelastsuse labor koos osaühinguga Glasstress rahvusvaheliselt kõrgelt hinnatud teadusuuringute ja arendustööde keskuseks fotoelastsuse vallas. Koos kolleegidega töötas ta välja meetodi ja aparatuuri keeruka kujuga klaastoodete sisepingete määramiseks. Neil põhinevaid komplitseeritud tehnilise lahenduse ja originaalse tarkvaraga polariskoope kasutavad maailmas ligi sada firmat, sh kõik juhtivad autoklaaside tootjad. Hillar Abeni tegevus on suurepärane näide, kuidas edukas uurimistöö viib suurepäraste tehniliste rakendusteni ja paeluvate lahendusteni, alates silmale nähtamatute pingete mõõtmise oskusest kuni maailmakuulsate prints Ruperti pisarate mõistatuse lahendamiseni.
Kahel korral on Hillar Abeni teadustööd tunnustatud Eesti vabariigi teaduspreemiaga, sh 2009. aastal suurima tunnustusega teadusvallas, nn avastuspreemiaga kollektiivi juhina innovaatilise tooteni viinud väljapaistva teadus- ja arendustöö eest. Selleks oli integraalse fotoelastsusmeetodi teooria, mõõtmistehnoloogia ja aparatuuri väljatöötamine ja rakendamine jääkpingete mõõtmisel klaasitööstuses.
2001. aastal pälvis ta Valgetähe III klassi teenetemärgi ja 2009. aastal Nikolai Alumäe nimelise medali. 2010. aastal andis Ameerika Ühendriikide eksperimentaalse mehaanika ühing (Society for Experimental Mechanics) Hillar Abenile oma kõrgeima autasu – kutse pidada William M. Murray nimeline loeng ja sellega kaasnev medal.
Hillar Aben oli Euroopa teaduste akadeemia, Euroopa teaduste ja kunstide akadeemia, Soome tehnikateaduste akadeemia ning oma valdkonna mitmete rahvusvaheliste teadusühingute liige. Ta on töötanud külalisprofessorina Waterloo ülikoolis Kanadas, Poitiers’ ülikoolis Prantsusmaal ja Bari polütehnilises instituudis Itaalias. Eestis oli ta aastatel 1994–2001 Vabariigi Presidendi akadeemilise nõukoja ja 1999–2002 riigi teaduspreemiate komisjoni liige ning 1995–2007 Eesti Teaduste Akadeemia Toimetiste peatoimetaja.
- Muusikateadlase Eerik Jõksi järelehüüe Hillar Abenile
- Eesti teaduste akadeemia järelehüüe 26. jaanuari 2024 Sirbis