Eesti teaduste akadeemia juhatus kinnitas kaks Arktika uuringute ja ühe Venemaa uuringute uurija-professuuri perioodiks 2023–2024.
Otsustati finantseerida Eesti maaülikooli professori Lauri Laanisto ja Tartu ülikooli keskkonnafüüsika professori Heikki Junnineni rühmade Arktika uuringuid. Venemaa uuringute osas osutus valituks Tartu ülikooli Johan Skytte poliitikauuringute instituudi regionaalsete poliitikauuringute professori Andrey Makarychevi uurimisrühm.
Lauri Laanisto alustas juba möödunud aastal Arktika uurija-professorina arktilises taimkattes toimuvate pikaajaliste muutuste analüüsi. Eesmärgiks on lahti mõtestada taimekoosluste mitmekesisuse ja produktiivsuse seos Teravmägedel koostöös nn NutNeti võrgustikku kuuluva püsieksperimendiga. Polaaralade loodus reageerib kliimamuutusele erakordselt kiiresti ning on selle tõttu kujunenud inimkonna parimaks teadmiste allikaks kliimamuutuse mõjude kohta.
Heikki Junnineni töörühma eesmärk on teha selgeks atmosfääri aerosooliosakeste tekkeprotsessid ja keemiline eripära Arktikas ning võrrelda tulemusi keskmistel laiuskraadidel tehtud vaatlustega. Teine siht on määrata Arktikas aerosoolselt levivad seeneliigid, täiustada aerosooliproovide kogumise metoodikat ja käivitada pikaajalised aerosoolide mõõtmised Arktikas.
Andrey Makarychevi töörühm süveneb kujunemisjärgus olevasse arutelusse kogu Venemaa uuringute valdkonna tulevaste muutuste üle. Vajaduse muutuste järele on vallandanud Venemaa agressioon Ukraina vastu. Sõda on näidanud, et Venemaa arusaam peamistest poliitilistest mõistetest erineb drastiliselt nende mõistete tähendusest Lääne demokraatlikus ühiskonnas. Selline oluline tähendusnihe tingib vajaduse mõelda traditsioonilistest eeldustest ja poliitilise analüüsi kategooriatest kaugemale. Uuringu keskseks väljundiks on sobiv analüütiline raamistik Venemaal toimuvate protsesside lahtimõtestamiseks praeguse sõja ajal ja pärast seda.
Koostöös välisministeeriumiga läbi viidud konkurssidel osales 12 teadlast koos uurimisrühmadega. Laiapõhjalise hindamiskomisjoni soovituse alusel valis akadeemia juhatus välja kandidaadid, kellele tehakse ettepanek asuda uurija-professoriks ja luua oma ülikoolis uurija-professuur.
Välisministeeriumi finantseeritud sihttoetuste eesmärk on toetada Eesti teadlaste osalemist Arktika uuringutes, kasvatada Eesti teadlaste Arktika ning Venemaa tundmist, võimekust osaleda olulistes kõrgetasemelistes rahvusvahelistes teadusuuringutes ning selgitada Arktika ja Venemaaga seonduvate probleemide olemust ja võimalikke lahendusi Eesti ühiskonnale.
Ühe Arktika uurija-professuuri toetus on 60 000 eurot, millest vähemalt 2/3 ulatuses kaetakse uurimisrühma ülesehitamisega seotud kulusid (sh tööjõukulud). Venemaa uuringute uurija-professuuri toetus on 45 000 eurot, millest vähemalt 50% ulatuses kaetakse vastava uurimisrühma ülesehitamisega seotud kulusid.
Toetused määrati üheks aastaks. Valitud kandidaadi, professuuri haldava Eesti ülikooli või teadusasutuse ja Eesti teaduste akadeemia vahel sõlmitakse kolmepoolne leping uuringute läbiviimiseks.
Rohkem infot teaduste akadeemia veebilehel.